Lisaks taksondusele on riigikogus arutlusel olevas ühistranspordiseaduse eelnõus mitmeid muutusi, millest mõnes ollakse eriarvamusel. Näiteks vaieldakse sellegi üle, kas kommertsliinidel inimesi vedavad bussifirmad peaksid puudega inimesi ja eelkooliealisi lapsi tasuta sõidutama (praegu on neil see kohustus) või peaks riik firmadele tasuta sõitjate piletid hüvitama. Viimast lahendust pooldab bussifirmasid esindav autofirmade liit.
Kõige teravam ja põhimõttelisem arutelu on tekkinud aga eelnõu punkti ümber, mis seaks taksoteenusele hinnapiiri. Eelmisel nädalal oli eelnõu riigikogu majanduskomisjonis, sealt suunati see suurde saali. Majanduskomisjoni liige sotsiaaldemokraatide esindaja Tiit Tammsaar ütles, et on räägitud ka sellest, et piirhinna peaks määrama riik. Eelnõusse jäi aga, et see õigus antakse linnadele ja valdadele. Seadusemuudatuse ajendi ja ohtralt näiteid hinnapiiri vajalikkusest on andnud Tallinna taksoturul toimuv.
Kuigi ühtset seisukohta pole eri erakonnad veel sõnastanud, kalduvad sotsid ja Keskerakond piirhinna kehtestamist toetama. Tiit Tammsaar väitis end samuti piirhinna poolt olevat. Sama kinnitas keskerakondlane Olga Sõtnik (temagi esindab oma parteid asja menetlevas majanduskomisjonis) ja kuigi Sõtnik ütles, et fraktsioonis pole asja veel arutatud, eeldab ta, et pigem kaldutakse pooldama. Samale viitab Tallinna linna soov kirjutada seadusesse taksohinnakirja sekkumise võimalus.
Pettur leiab võimaluse
Koalitsioonierakonnad on ettevaatlikumad. Reformierakond on skeptiline – nii sõnastas Reformierakonna fraktsiooni hoiaku majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas. Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) on kahevahel.
Seaduseelnõu ja seega ka taksondust puudutavate punktide ettevalmistaja on ju majandusministeerium, mida juhib IRLi minister Juhan Parts. Ministeerium on muudatusi põhjendanud vajadusega tõsta taksoteenuse kvaliteeti. Samas on IRLi esindajana riigikogu majanduskomisjoni kuuluv Tõnis Palts piirhinna kehtestamise vastu.
«Ma arvan, et see pole mõistlik ja rikub vabaturumajanduse põhimõtet,» põhjendas Palts. Tema hinnangul leiavad petturid ikka võimaluse kliente röövida. Pealegi, nagu näitab Tallinna enda kogemus, on taksonduses asjad paranenud. Selleks pole olnud vaja seaduse jõudu, vaid lihtsalt infot – rohkem selgitustööd ja täpsemaid reegleid, kuidas taksod peavad hinnakirja esitama.
Taksojuhtide liit on piirhinna vastu. Liidu esindaja, taksojuht Lembit Poolak nimetas vastuargumendina samuti sekkumist vabasse turgu, aga tema sõnul on seaduseelnõus teisigi puudusi.
Poolaku sõnul on taksondus juba praegu reguleeritud rohkem kui paljud teised valdkonnad. Hindu reguleerib riik praegugi. Poolak tõi näiteks pagasitasu, mida Eesti taksojuhid küsida ei tohi, kuigi mitmetes riikides on see lubatud.
Lisaks on riik andnud taksonduses suured õigused kohalikele omavalitsustele, kes määravad ja kamandavad taksopeatustes. «Eri aegadel on püütud luua ühele või teisele vedajale konkurentsieelist – see on põhjus, miks meil seadus korras ei ole,» sõnas Poolak.
Kuigi taksojuhtide liit on hinnapiiri vastu, ei jaga sama seisukohta sugugi kõik taksofirmad. Eesti ühe suurema taksofirma Tallink Takso juhatuse liige Alger Holzmann ütles, et nemad on taksoteenuse piirhinna poolt: «Tegime ise paar aastat tagasi sama ettepaneku.»
Muudatuse mõju vaieldav
Ühistranspordiseaduse taksoteenust puudutavates punktides kohtuvad vastandlikud maailmavaated: vaba turg või reguleerimine. On tavalist turuvõitlust: väiksemad taksofirmad ja üksiküritajad või suured firmad. Ollakse eri meelt, kuidas probleeme lahendada. Ühte meelt ollakse selles, et Tallinnas leidub röövellike hindadega taksojuhte ja on võitlust taksopeatuste ümber.
Skeptikud ei usu regulatsiooni mõjusse. Reformierakondlane Arto Aas ütles, et mõni takso vormistatakse rendiautoks ja küsitakse kliendilt ikka nii palju raha kui tahetakse. Piirhinna kaudu saaks kohalik omavalitsus veelgi enam turul toimuvasse sekkuda, mis loob ettevõtjatele (eelkõige on soodsamas seisus suuremad taksofirmad) võimaluse enda kasuks lobitööd teha ja turgu veelgi enam moonutada.