Estonia kaevandus kipub Natura kaitseala alla

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Estonia kaevandus.

FOTO: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Estonia kaevandusele antud mäeeraldis kattub osaliselt Selisoo Natura 2000 võrgustikku kuuluva alaga, seetõttu telliti Tartu ülikooli geoloogiaosakonnalt uuring, kuidas Selisoo vahetus läheduses ja all kaevandamine võib kaitseala veerežiimi mõjutada ning kuidas võimalikke looduskahjusid vältida.

«Selisoo pole praegu - ja pole juba tükk aega olnud - looduslikus seisundis,» toonitas ajalehele Põhjarannik TÜ geoloogiaosakonna professor Volli Kalm, viidates varasematele inimmõjudele. Kõige tugevamalt on Selisood mõjutanud 1950.-1970. aastatel rajatud kuivendussüsteemid, mis on soodustanud soo metsastumist ja pärssinud turbasammalde kasvu.

Nii soode kui kaitsealade all on Eesti Energia Kaevandused varemgi kaevandanud; Selisoo puhul on eriline selle suurus ja kuulumine Natura kaitsealade võrgustikku.

ASi Eesti Energia Kaevandused arendusdirektor Kalmer Sokman arvas Selisoo üsna hästi kaitstud olevat, sest Estonia ei kasuta sellist kaevandamisviisi, kus lage varistatakse.

Kaevandamiskeeldu ei peeta lahenduseks, sest seal all on arvestatav kogus põlevkivi - kaheksa miljonit tonni. Alternatiivina keelamisele pakub uuring võimalusi, kuidas kõige vähemate keskkonnamõjudega kaevandada.

Tagasi üles