Juhtkiri: Rootsi eestlaste leht väärib Eesti toetust

Stockholmis ilmuva Eesti Päevalehe sulgemine on kümmekonna aasta jooksul mitut puhku kõne all olnud. Rootsi eestlaste väljaannet on toetanud Rootsi riik, kuid abiraha jaotatakse karmide reeglite alusel – kui nõutud tellijate arvu nõutud ajaks kokku ei saada, tuleb suu toetusest puhtaks pühkida.

«Olukord on kriitiline! Meil on praegusel hetkel vaja vähemalt 50 uut lehetellijat, et saaksime planeerida lehe väljaandmist ka 2014. aastal,» kirjutas Stockholmi Eesti Päevalehe juhatuse esimees Matti Anniko 18. märtsil. Eilse seisuga oli puudu üheksa tellijat, kes tuleb leida 1. juuniks. Lehe poolaastatellimus maksab sõltuvalt riigist 55–85 eurot.

Viimasel kümnendil plahvatusliku kiirusega arenenud infotehnoloogia on pakkunud ajakirjanikele tööks enneolematuid võimalusi, kuid seadnud samas väljaannete ette väga keerukaid, sageli eksistentsiaalseid probleeme. «Kes ütleb, et teab täpselt ajakirjanduse tulevikku, on valetaja,» ütles The New York Timesi mainekas kolumnist David Carr üleeile Oslos Postimehe omanikfirma Schibsted ajakirjandusauhindade konverentsil. Ühes võib siiski kindel olla: vaba ajakirjanduseta pole vaba demokraatlikku riiki.