Eesti teadlane sai jälile hallutsinatsioonide põhjustele

Arko Olesk
, teadustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Norra Bergeni ülikooli psühholoog Kristiina Kompus uurib kontrolliprotsesse ajus, millega abil ta praegu seletab kuulmishallutsinatsioone, ning doktoritöös põhjendas mälestuste ootamatut meeldetulekut.
Norra Bergeni ülikooli psühholoog Kristiina Kompus uurib kontrolliprotsesse ajus, millega abil ta praegu seletab kuulmishallutsinatsioone, ning doktoritöös põhjendas mälestuste ootamatut meeldetulekut. Foto: Toomas Huik

Häälte esinemine peas on sage skisofreenia sümptom, kuid seda esineb mõnel protsendil tervest elanikkonnast.

Ka muidu täiesti terved inimesed kuulevad teinekord oma peas hääli. Neid uurinud eesti psühholoog Kristiina Kompus leidis, et põhjus pole mitte aju kuulmiskeskuses, vaid seda kontrollivates piirkondades.

«Lühiajaliselt või mõnel eluetapil võivad peas hääli kuulda paljud meist,» räägib Bergeni ülikoolis töötav teadlane. «Hindame, et nende hulk, kel on seda elu jooksul esinenud, on neli-viis protsenti rahvastikust.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles