Siseministeerium soovib muuta spordiseadust, et tagada võistlejate ja publiku turvalisus, ohutus ja kvaliteetne teenindus. Selleks tahetakse muu hulgas, et spordivõistlused ei oleks enam kohaliku omavalituse seatud reeglitega avalikud üritused, vaid spordiseaduse järgi ühtselt reguleeritud.
«Euroopa Nõukogu raporti kohaselt on 31 riigi hinnangul spordiüritustel peamisteks turvalisust mõjutavateks riskideks pürotehniliste vahendite kasutamine ja alkoholi tarbimine,» tõi siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Einar Lillo välja valdkonnad, mille üle tuleb arutada.
Tema sõnul on spordiseaduse muutmise mõtted käinud politsei- ja piirivalveameti ja erinevate üritusi korraldavate institutsioonide käest läbi juba mõned aastad.
«Kui 2005. aastal täna kehtiv spordiseadus välja töötati, siis oli fookus pealtvaatajate vägivallal ja selle ennetamisel,» lausus Lillo. «Probleemidele keskenduti paljustki jalgpallist lähtuvalt. Täna on elu edasi läinud ja nii külastaja, võistleja kui ka võistlusega vahetult mitte puutumuses oleva inimese jaoks on ilmnenud uued probleemid ja ootused.»
Lillo sõnul räägitakse täna Euroopas palju turvalisuse, ohutuse ja teeninduse miinimumstandarditest ja ministeeriumi ettepanekud saavadki olema nende kesksed. Ta ei soovinud konkreetsetest ettepanekutest väga täpselt veel rääkida, vaid selgitas, et täna analüüsitakse problemaatikat, seejärel arutatakse asja korraldajatega, spordialaliitudega, kohalike omavalitsustega.
«Üle 80 protsendi spordivõistluste külastajatest ei näeks meelsasti alkoholi tarbimist spordiüritustel,» märkis ta. «On osa sporditoetajaid, kes seavad lahja alkoholi põhikriteeriumiks ja ka nendega tuleb arvestada. Aga valdav enamus on seda meelt, et tribüünid oleksid alkoholivabad.»
Lillo seletas, et praegu ei ole spordiüritusel alkoholi tarbimine keelatud, kui selleks on kohaliku omavalitsuse poolt antud luba, mida üldjuhul ka antakse. Alkoholi tarbimise piiramine spordiüritustel ei olevat siiski veel ettepanek, vaid arutluskoht.
«Üks konkreetne mõte on mitte eristada erinevaid spordialasid,» lisas ta, kuna tänases spordiseaduses käsitletakse spordiüritustena ainult jalgpalli, korvpalli ja jäähokit ning kõik muu kvalifitseerub avaliku ürituse alla.
«Iga kohalik omavalitsus reguleerib avalikke üritusi omamoodi, aga spordiüritusel ikka oma nägu ja baasnõuded peavad olema üle riigi ühtsed,» kinnitas Lillo. «Probleeme tekitavad just ohutuse ja teeninduse kohapealt näiteks massiüritused, rahvajooksud, rattarallid, motospordivõistlused. Neil peaks olema ühtsed nõuded.»
Baasregulatsioonidena peavad tema sõnul olema selgelt paigas: kuidas ohutus tagada, millised on koostööpunktid, keda kaasata, kes annab eksperthinnangu, milline roll on politseil jne.
Spordiürituse korraldamisel peaks ka arvestama, kas tegu on publikupõhise ehk tohutu publikuhuvi, kuid väikese võistlejate arvuga üritusega või osalejatepõhisega, kus osalejate arv on väga suur, kuid publiku huvi väike.
«Nendega kaasnevad täiesti erinevad ohud, erinev logistika ja need mõjutavad täiesti erinevalt kohalikke elanikke,» lausus ta.
Lillo märkis, et viimaste aastate uuringud näitavad, et spordiüritusi külastab ühel või teisel moel ligi 40 protsenti Eesti elanikkonnast. «See on päris suur sihtgrupp inimesi ja sellega seonduvad erinevad probleemid alates alkoholist, pürotehnikast, parkimiskorraldusest kuni väiksemate asjadeni.»
Lillo rõhutas, et spordiürituse korraldamise põhimõtted ei tohi olla üritust piiravad, vaid abivahendiks pakkumaks välja kvaliteetne nõuete kogum. Nii teaks ka vähekogenud korraldaja, millele tähelepanu pöörata ja milliste institutsioonidega koostööd teha.
Täna kehtivat seadust peab näiteks jalgpalli liit Lillo väitel ebaõiglaseks, kuna see olevat ülemäära jalgpallile keskendunud. Suur osa ürituste eelarvest minevat turvalisuse tagamisele, mis seab nad ebavõrdsesse olukorda teiste spordialadega.
«Korvpalli ja jäähoki ringkonnad on seevastu üsna ignorantsed tänase spordiseaduse nõudeid täitma ja nende laua taha toomine on olnud problemaatiline,» rääkis Lillo. «Põhjendused on sellised, et asi on ülereguleeritud ja ei vasta nende tänastele eelarvevõimalustele.»
Peale ettepanekute läbitöötamist on plaanis muudatused ellu viia järgmisel aastal.