Aukohtu otsus: Ojuland ja Samblik tuleb välja heita, Vallbaum mitte
/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
5. juuni 2013, 10:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reformierakonna aukohus otsustas täna kümmekond minutit enne kella 11, et soovitab juhatusel erakonnast välja heita Kristiina Ojulandi ja Taimi Sambliku, aga mitte Einar Vallbaumi.
Aukohtu esimees Andrus Umboja ütles napis sõnavõtus meediale, et aukohtu konsensuslik ettepanek on arvata erakonnast maine kahjustamise tõttu välja Lääne-Viru piirkonna juht Kristiina Ojuland ja arendusjuht Taimi Samblik.
Kohaliku maavanema ja samuti petuskeemi korraldamises süüdistatud Einar Vallbaumi osas otsustasid nad seda ettepanekut mitte teha. Miks Vallbaumi osas teistsugune otsus langetati, Umboja ei kommenteerinud, viidates vajadusele siirduda Reformierakonna juhatuse koosolekule riigikogus.
Reformierakonna aukohus märkis otsuses, et nii Sambliku kui Ojulandi puhul on nende seotus hääletamisega teiste isikute eest erakonna juhatuse valimistel tõendatud. Kristiina Ojuland tasus 39 isiku eest liikmemaksu, mis andis neile õiguse osaleda sisevalimistel.
Samuti on ta pikka aega (alates aastast 2007) olnud Lääne-Virumaa maakonnaorganisatsiooni esimees. Taimi Samblik tunnistas aukohtule teiste isikute eest hääletamist, kinnitades, et tegi seda Kristiina Ojulandi korraldusel.
Kristiina Ojuland sellise korralduse andmist aukohtule ei tunnistanud, kuid esitas täiendavaid tõendeid nagu oleks probleeme valimistega olnud ka mujal Eestis. Kontrollimisel osutusid need aukohtu sõnul valeväideteks.
Einar Vallbaumi osas ei leidnud aukohus kinnitust tema osalemise kohta häältega manipuleerimises.
Aukohus: inimesed võiks prokuratuuri minna
Aukohus asus seisukohale, et identiteedivargusega seotud küsimustes võivad prokuratuurile avalduse teha isikud, kelle identiteeti on kuritarvitatud.
Aukohus pidas kahetsusväärseks, et mõne inimese tegevuse tõttu on heidetud halba varju kogu Eesti e-valimiste süsteemile ja rõhutas, et e-valimised on piisavalt turvalised.
Aukohus on seisukohal, et antud kaasuse raames tuvastatud rikkumised ei anna alust kahelda 2013. aasta juhatuse valimistulemuste legitiimsuses.