Riigikohtu esimehe Märt Raski sõnul vähenes kohtusse pöördumiste arv eelmisel aastal pea kõigis menetlusliikides 10–16 protsenti, siiski ei saa sellest tema hinnangul järeldada, et Eesti õiguskord on nüüd stabiliseerunud, õiguskonfliktsus ühiskonnas vähenenud ning õiguskuulekus ja arusaamine õiguspärasest käitumisest kasvanud.
Rask ütles täna riigikogus kohtute mullusest tööst rääkides, et kui 2011. aastal peatus kohtusse pöördumiste arvu kasv, siis eelmisel aastal pöörduti kohtusse kaebuste ja avaldustega kõigis menetlusliikides, välja arvatud väärteomenetlus, 10–16 protsendi võrra vähem.
«Selgeid põhjusi, miks kohtusse pöördumiste arv on vähenenud, on võimatu põhjaliku teadusliku analüüsita välja tuua, mistõttu ei ole mõistlik ühe aasta suundumuste alusel kaugemale ulatuvaid järeldusi teha. Vara on veel kuulutada, et meie õiguskord on stabiliseerunud, õiguskonfliktsus ühiskonnas vähenenud, õiguskuulekus ja arusaamine õiguspärasest käitumisest tõusnud,» rääkis Rask, kelle sõnul ei ole kaebuste ja avalduste arvu vähenemine siiski vähendanud kohtute tegelikku töökoormust, sest tavapärase kuni kümne vakantse kohtunikukoha asemel oli läinud aastal pidevalt täitmata kuni 16 kohtunikukohta.
Rääkides sellest, millise hinnaga on jõudsam töökoormus saavutatud, tõi Rask esile, et iga Harju maakohtu tsiviilasju lahendav kohtunik kirjutas eelmisel aastal 408 kohtuotsust ja määrust. «See on 1,1 õiguslikku analüüsi eeldavat otsustust kalendri-, mitte tööpäevas. Kui palju sellise töötempo juures asjasse süveneda jõuab, on iga kohtuniku või kohtuametniku andekuse ja töövõime küsimus,» nentis ta.
Rask nõustus riigikohtu uue esimehe Priit Pikamäe seisukohaga, et ühe peamise ülesandena seisab Eesti kohtusüsteemi ees just kohtulahendite kvaliteedi parandamine. «Praeguse konveiertööga on esimese astme kohtulahendite kvaliteedi parandamine raskendatud,» ütles ta ning nimetas tervitatavaks ka justiitsministri selget seisukohta, et juba selle aasta lõpuks kuulutatakse välja konkurss kõigile vabadele kohtunikukohtadele.