Venemaa välisminister Sergei Lavrov lubas täna Kaliningradis kohtumisel välisminister Urmas Paetiga, et Vene valitsus arutab Eestiga sõlmitavate piirilepete heakskiitmist mõne nädala jooksul.
Lavrov lubas Paetile piirilepete heakskiitmist mõne nädala jooksul
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
6. juuni 2013, 17:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Lavrovi sõnul nad lõpetavad oma protseduurid ära mõne nädala jooksul, ja pärast seda saab leppida kokku koha ja aja, kuidas saab edasi minna,» ütles Paet Postimehele.
Piirilepete allkirjastamise täpset aega ei ole veel võimalik öelda, kuid välisministri sõnul ei ole see ilmselt enam väga kauge tulevik.
«Eks me siis peame mõlemad vaatama kalendreid ja leidma sobiva aja, ma arvan, et see ei saa olema väga kauge tulevik. Me teeme seda siis, kui Venemaa on kõik oma siseriiklikud protseduurid lõpetanud,» lausus Paet.
Tema hinnangul ei ole välistatud, et piirilepete allkirjastamine toimub Tallinnas, kuid ta rõhutas samas, et lepete sõlmimise aja ja koha kohta ei ole veel mingeid kokkuleppeid.
«Mina olen esitanud kutse Vene välisministrile tulla Eestisse visiidile. Ma olen ka varem teda kutsunud, täna ma kordasin selle üle. Aga veekord, aja ja kohaga seonduva räägime üle siis, kui vene pool on oma asjad ära teinud,» sõnas Paet.
Paet kohtus täna Lavroviga Kaliningradis Läänemeremaade Nõukogu välisministrite kohtumise raames.
Eesti valitsus kiitis Eesti-Vene riigipiiri lepingute eelnõu 23. mail. Otsust tehes tugines valitsus ka õiguskantsleri seisukohale, et piirilepingu sõlmimine on kooskõlas põhiseadusega ega mõjuta Eesti riiklikku õiguslikku järjepidevust.
Lepingutele kirjutab alla välisminister ning lepingud tuleb pärast allkirjastamist Eesti ja Venemaa parlamendis ratifitseerida. Lepingud jõustuvad 30 päeva möödumisel ratifitseerimiskirjade vahetamise päevast.
Eesti ja Venemaa pidasid alates eelmise aasta sügisest piirilepete sõlmimise teemal kolm konsultatsiooni. Piirilepete projektis on sees nii Eesti kui ka Venemaa soovitud klauslid. Projekti järgi kinnitavad pooled, et piirilepped reguleerivad ainult riigipiiri puudutavaid küsimusi. Samuti kinnitavad pooled, et neil pole vastastikku territoriaalseid nõudmisi.
Riigikogu väliskomisjon koos kõigi riigikogu saadikutega otsustas mullu oktoobri alguses teha valitsusele ettepaneku alustada Venemaaga konsultatsioone, et leida võimalusi piirilepete sõlmimiseks.
Paet ja Lavrov allkirjastasid Eesti ja Venemaa piirilepped 18. mail 2005 Moskvas. Üks lepe sätestas Eesti ja Venemaa vahelise mere- ja teine maismaapiiri. Riigikogu ratifitseeris Eesti ja Venemaa piirilepped 2005. aasta 20. juunil 78 poolt- ja nelja vastuhäälega.
Viie fraktsiooni ettepanekul lisas riigikogu seadusele preambuli, mille kohaselt pidas Eesti parlament lepet ratifitseerides silmas, et piirileping muudab kooskõlas põhiseaduse 122. artikliga osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga sätestatud riigipiiri joont, kuid ei mõjuta ülejäänud Tartu rahulepingut ega määra piirilepinguga mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist.
2005. aasta juuni lõpus teatas Venemaa, et võtab oma allkirja Eestiga sõlmitud piirilepetelt tagasi. Vene ametiisikute sõnul võimaldab riigikogus piirilepetele lisatud preambul esitada Venemaale tulevikus territoriaalseid nõudmisi. Eesti on seda väidet korduvalt tõrjunud.