Venemaa mõjutab Balti sisepoliitikat

Argo Ideon
, poliitika- ja majandusanalüütik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läti endise esiluuraja Jānis Kažociņši sõnul täidavad kaasmaalased Balti riikides rolli, mis oli Lääne-Euroopa kommunistlikel parteidel külma sõja ajal Nõukogude Liidu jaoks.
Läti endise esiluuraja Jānis Kažociņši sõnul täidavad kaasmaalased Balti riikides rolli, mis oli Lääne-Euroopa kommunistlikel parteidel külma sõja ajal Nõukogude Liidu jaoks. Foto: LETA

Kažociņši sõnul on Vene presidendi Vladimir Putini juurutatud kaasmaalaspoliitika läinud kümnendil olnud hästi koordineeritud, heldekäeliselt rahastatud ning seda peetakse kodumaal legitiimseks – mis on väga tähtis.

Vene kaasmaalaspoliitika eesmärgid on pikaajalised, kuid Läti endise luurepealiku hinnangul fundamentaalselt väärad, sest Kreml ei ole tegelikult Balti riikides elavatest «kaasmaalastest» huvitatud. Seda on näha venelaste olukorra põhjal Kesk-Aasias, kus Venemaa peab muid tegevusi olulisemaks. «Lääne-Euroopas ja eriti Balti riikides mängivad kaasmaalased sama rolli, mis oli Lääne-Euroopa kommunistlikel parteidel külma sõja ajal Nõukogude Liidu jaoks,» lisas ta.

Jānis Kažociņš esines 27. mail Stockholmis toimunud julgeolekukonverentsil «Security around the Baltic 2013», kus teiste seas kõnelesid veel Venemaa endine asepeaminister Boriss Nemtsov, nädalakirja The Economisti välistoimetuse juhataja Edward Lucas, Läti kaitseminister Artis Pabriks, endine USA kaitseatašee Rootsis Bruce Acker jt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles