Töö ja ibuprofeeni toel medalini

Jaan Martinson
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nelli Paju
Nelli Paju Foto: Tairo Lutter / SL Õhtuleht

Sa oled tippvormis, võitnud äsja epeevehklemise Eesti meistrivõistlused, lähed U23 EMilt medalit püüdma, kuid siis saadab saatus sulle kange seljavalu. Ju selleks, et näha, millisest puust oled. Nelli Paju on rauast. «Tuli kannatada ja ibuprofeeni süüa. Verre kogunenud adrenaliin on samuti üpris hea valuvaigisti,» naeris ta, kui selgitas, kuidas Poolas läbi valu siiski hõbemedali välja võitles.

«Uskumatu tüdruk,» kiitis Pajut treener Helen Nelis-Naukas. «Pani hooaja eel paika sihid: tulla Eesti meistriks ja tõusta U23 EMil poodiumile. Mullu jäi ta EMil medalita ning oli tige. Lubas järgmisel aastal autasu ära tuua. Näe, tõigi. Ja tuli Eesti meistriks samuti. Ütle veel, et mõttel ei ole jõudu.»

«Mul ei jäänud muud üle, järgmisel aastal olen vanusega väljas, see U23 EM oli viimane, tuli medal ära võtta,» muigas Paju. «Selja seisukord ei tõotanud küll head – närv jääb ilmselt selgroolüli vahele ja valu lööb sisse. Puhuti läheb parem jalg hetkeks ka pehmeks. Aga ma ei tulnud EMile selga valutama, vaid võitlema. Tuli kannatada. Ibuprofeeni sisse ja ... Adrenaliin on samuti hea valuvaigisti.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles