Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2022/01/17/14314467t1he24c.jpg)
/nginx/o/2012/07/02/1196388t1ha2c8.jpg)
Tänavu kevadel ja suvel korraldab Inimõiguste Instituut koostöös Turu-uuringute ASiga uuringu «Usuvabadus Eestis», et saada vastuseid eelkõige sellistele küsimustele, mis puudutavad usuvabaduse tagamist ühiskonnas ning usuvabaduse seoseid teiste inimõigustega. Küsitletud on tuhandet valimisse kuulunud inimest ning uuringutulemuste esmane analüüs näitab huvitavaid vastuolusid.
Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni esimese protokolli teine artikkel sätestab: «Kedagi ei või jätta ilma õigusest haridusele. Endale võetud mis tahes haridus- ja õpetamisfunktsioone täites peab riik austama vanemate õigust tagada lastele nende endi usuliste ja filosoofiliste veendumustega kooskõlas olev haridus.»
Uuringu küsitluses oli kolm küsimust hariduse kohta. Esimene küsimus oli, kas ülevaade maailma usunditest peaks olema osa üldhariduse kooliprogrammist. Sellega nõustus 68 protsenti vastajaist ja 85 protsenti kõrgharidusega vastajaist. Küsitluse vastustest ei saa tuletada põhjuseid, miks inimesed nii arvavad, kuid oletada võib, et praegune koolis saadav haridus ei vasta suure osa inimeste ootustele.