Üksikvanemad tulevad toime, kuid ihkavad ka tuge

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti torkab Euroopa Liidus silma erakordselt suure üksikvanemate protsendiga elanikkonnas. Foto on illustratiivne.
Eesti torkab Euroopa Liidus silma erakordselt suure üksikvanemate protsendiga elanikkonnas. Foto on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Ehkki õnnelikuks lapsepõlveks ja harmooniliseks arenguks vajab laps mõlemat vanemat, võib vahel siiski olla parem kasvada ühe armastava vanema hoole all, sest pidevad kodutülid mõjuvad igal juhul halvasti, teavad psühholoogid rääkida.

«Mu tütar, kes enne oli kogu aeg tõsine ja hirmunud, on nüüd naeratama hakanud. Meil kõigil on palju parem olla, sestsaadik kui isa lahkus,» vastab kahe lapse ema Kristi, kui temalt lahkumineku mõjude kohta pärin. «Isa käib lapsi sageli vaatamas, toetab meid rahaliselt ja me saame hästi hakkama,» lisab ta.

Kahjuks pole kirjeldatud pilt päris tavaline. Vahel langeb üksi lapsi kasvatama jäänud vanem lahkumineku järel sügavasse masendusse, hakkab ennast haletsema ja teist vanemat süüdistama. Mõned murduvad vastutuskoorma ja toimetulekuraskuste all sootuks. Ja siis on vaja kellegi abistavat kätt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles