/nginx/o/2013/06/07/1813354t1h3526.jpg)
Rootsi territoriaalvetes Malta lipu all sõitnud kuivalastilaeva Arctic Sea kaaperdamise organisaatori tuttavad arvavad, et Savin viibib vabaduses. Põhjuseks tema sidemed Vene eriteenistustega.
Arctic Sea: kuhu kadus Dmitri Savin?
/nginx/o/2019/07/21/12391572t1h1e8c.jpg)
8. juuni 2013, 00:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuuldused sellest, et Läti elanik Dmitri Savin, kes Arctic Sea hõivamise korraldamise eest 2009. aasta juulis seitsmeks aastaks Venemaal türmi mõisteti, võib olla seotud eriteenistustega, on üles kerkinud juba algusest peale. Me ei saa kindlalt rääkida, mis tegelikult võis olla piraatide Läänemerele ilmumise ajendiks, aga praktiliselt pole kahtlust, et Venemaa ja ka mitme Euroopa riigi eriteenistused on juhtunuga seotud.
Kogu operatsiooni toetamisest ja varjamisest tõsiste ametkondade poolt rääkis Savin ka selle toimumise ajal, püüdes rahustada oma kaasosalisi, kes ei mõistnud, miks 2009. aasta 24. juuli öösel Arctic Sea vallutanud rühm sellelt kolme nädala jooksul ei lahku.
«Dmitri ütles, et tema selja taga on tõsised inimesed. Just seepärast olime Actic Sea pardalt Vene sõjalaeva Ladnõile minnes veendunud, et meie jaoks on alusel vastu tahtmist toimunud vangistamise lugu edukalt lõppenud,» jagas ajakirjanikule oma muljeid üks süüdimõistetu, Eestist pärit Igor Borissov.
«Laeva tellijast ei tea ma midagi,» teatas oma tunnistustes Savini grupi liige, Vene kodakondsusega Eesti elanik Andrei Lunev, kes läks kokkuleppele uurijatega. «Aga Savin rääkis, et see on keegi Venemaa FSB kuraator, ja et on olemas toetus NATO tasemel. Arvan, et ta nimetas FSBd ja NATOt sellepärast, et oli kindel karistamatuses laeva hõivamise eest.»
Teatavasti oli Dmitri Savin juba uurimise ajal eraldatud põhigrupist, keda süüdistati piraatluses. Pool aastat pärast vahistamist kirjutas ta alla koostöökokkuleppele Venemaa uurimisorganitega ning andis üksikasjalisi tunnistusi. Muu hulgas luges juunis 2010 Moskvas peetud kohtuistungil kohtunik ette Savini tunnistused, milles too teatas Arctic Sea hõivamise eeldatava tellija – Eesti ettevõtja, endise luuraja Eerik-Niiles Krossi nime.
Kokkuvõttes mõisteti Savinile seitse aastat vabadusekaotust range reźiimiga koloonias. Mullu detsembris lisandus veel kaks kuud, mille Moskva rajooni Tveri kohus määras talle automaatrelva PPŚ omandamise ja edasimüügi eest. Selle kuriteo oli Savin toime pannud Lätis enne Arctic Sea kaaperdamist, aga sealsed õiguskaitseorganid andsid asja arutamiseks ja otsuse tegemiseks venelastele. (Meenutame, et nn. reapiraadid mõisteti kolooniasse 10-12 aastaks.)
Loe edasi Postimees Plussist või laupäevasest paberlehest!