Justiitsministeerium saatis kooskõlastusele perekonnaseaduse muudatuste eelnõu, millega muutub elatise väljanõudmine, eestkoste määramine, ühise vara kaitse ja isaduse tuvastamine juhtudel, kus lapse isaks ei ole abikaasa.
Perekonnaseaduse eelnõu muudab elatise väljanõudmist ja isaduse tuvastamist
8. juuni 2013, 23:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul täpsustatakse elatisega seonduvalt võimalust nõuda elatise kohustuse täitmist näiteks kroonilise elatisvõlglase vanematelt, mis peaks kutsuma korrale püsivad elatisvõlglasi ning panema neid oma kohustust täitma. «Samuti vajab selgemaks muutmist hooldusõiguse regulatsioon, aga ka eestkoste kohtuliku järelevalve, abikaasade varasuhete ning ülalpidamiskohustuste regulatsioon,» lausus justiitsminister.
Lisaks tõi minister välja, et eelnõuga muudetakse isaduse tuvastamisega seonduvat. «Hetkel kehtib teatavasti põhimõte, kus abielu korral eeldatakse, et lapse isa on abikaasa. Tegelikus elus on see aga tekitanud probleeme, mistõttu pakume välja lahenduse, mille kohaselt ei kehti abikaasa isaduse eeldus juhul, kui lapse on eostanud keegi teine ning see keegi teine võtab isaduse omaks. Seega ei ole lapse emal enam vaja abikaasa nõusolekut selleks, et lapse tegelikult eostanud mees saaks oma isaduse omaks võtta,» märkis Pevkur.
Eelnõuga soovitakse laiendada ka ühise eluaseme kaitset olukorras, kus perekond elab ühe abikaasa korteris, mis on lahusvara. Laste kaitse eesmärgil on eelnõu kohaselt edaspidi lahusvara müümiseks vajalik abikaasa nõusolek. Ka ühisvara jagamise osas pööratakse edaspidi rohkem tähelepanu lapse huvide kaitsele, võimaldades tulevikus erandina kõrvale kalduda abikaasade vahel ühisvara võrdse jagamise põhimõttest lapse olulist huvi arvestades.
«Laste paremaks kaitseks lisasime eelnõusse ka erandi võimaluse, millega ühise hooldusõiguse korral saab üks vanem teise nõusolekuta last esindada tema igapäevaelu asjades. Lisaks leevendame piirangut, millega ei saanud lapsele näiteks aktsiaid ostnud lapsevanem neid aktsiaturu langedes ilma kohtu nõusolekuta müüa. Kui vanem ise lapsele väärtpaberid kingib, saab ta nendega lapse nimel ka tehinguid teha, tingimusel, et tehingutest saadu jääb lapsele ka edaspidi,» kirjeldas minister laste kaitset puudutavaid muudatusi.