L, 3.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Aardeotsijad rikkusid muinasaegse linnuse kultuurikihti

Madis Filippov
, reporter
Aardeotsijad rikkusid muinasaegse linnuse kultuurikihti
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Varbola linnus.
Varbola linnus. Foto: Urmas Luik

Nädalavahetusel avastati, et Varbola linnuse asukohas Raplamaal on käinud aardeotsijad, mistõttu on mälestise kultuurikiht suures osas rikutud.

Rahvasuus Jaanilinna nime all tuntud Varbola linnus on üks suurimaid ja tugevamaid Eesti linnuseid. Võibolla seetõttu jäi ta silma ka aardeotsijatele, kes on nädalavahetusel sonkinud pinnasesse ligi 50 auku.

«Seda, mis toimus, eeldame jälgede järgi – eeldatavasti on käidud Varbola linnuses otsima kultuuriväärtuslikke leide ja seda tehtud metalliotsijaga,» rääkis muinsuskaitseameti Rapla maakonna vaneminspektor Karen Klandrof. «See on toiming, mida mälestisel kindlasti teha ei tohi.»

Seda seletust toetab tema sõnul see, et tuvastatud augud paiknevad juhuslikult kõikjal linnuse sisehoovis ning kaevatud on enamikel juhtudel vaid labidasügavune ja labidalaiune auk, misjärel on murukamar hoolikalt tagasi paigutatud.

Klandorf käis olukorraga tutvumas pühapäeval. Esimeses järjekorras võis tuvastada tihedalt paiknevaid labidaauke laululava piirkonnas pinkide vahel, kuid kaevejälgi võis tuvastada ka ümber kivivare ja käiguradade vahetus läheduses ning vahetult läänevärava esisel alal.

«Vaatlusel tuvastasin 50 labidalaiust auku, aga see inimene, kellelt teade tuli, loendas neid tol hetkel 80,» märkis Klandorf.

Lahti kaevatud murukamaras kasvav taimestik oli valdavalt veel roheline, lagedamate kohtade peal oli murukamar läbi kuivanud ning taimed pruunikaks tõmbunud. Võttes arvesse, et paar viimast päeva on olnud väga kuumad ning kuivad, võib muinsuskaitsja hinnangul eeldada, et kaevatud on nädalavahetusel.

«Selle käigus on kultuurikihti rikutud, sest sealt on eeldatavasti mingi osa metallesemetest välja korjatud,» rääkis Klandorf. Seda, mida sealt võis leida, saab tema sõnul vaid oletada. «Leida võis näiteks münte ja need võivad olla üsna maapinna lähedal. Päris kindlasti võis sealt midagi leida.»

Kahju olevat tema hinnangul ulatuslik.

«Kui sealt mingi osa leide välja korjati, siis see on pöördumatu protsess,» märkis Klandorf. «Me ei saa mitte kuidagi enam endist olukorda taastada.» Ta selgitas, et arheoloogide jaoks ongi kõige olulisem esemetega kaasnev informatsioon, millest on nüüd osa suure tõenäosusega kaotsi läinud.

Praeguseks on esitatud avaldus politseisse.

«Ootame politsei vastust, mida nad plaanivad ette võtta,» lausus Klandorf. «Meil pole muinsuskaitseameti poolt kuidagi võimalik neid isikuid kindlaks teha.»

Varbola Jaanilinn ehk Varbola linnus

Arheoloogilistel kaevamistel saadud leiumaterjali järgi on Varbola linnus dateeritud 11.-13. sajandisse. Majapidamisi on linnuse alal olnud hiljemgi. 15.-16. sajandi paiku on linnuse õue lääneosa kasutatud kalmistuna.

Varbola on üks suurimaid ja tugevamaid Eesti linnuseid. Koos vallidega ulatub linnuse pindala 5 hektarini, sellest õueosa on 2 hektarit. Valli kogupikkus ulatub üle 580 meetri.

Valli nõlvad praegusel kujul on tekkinud ilmselt varisemise tulemusel. Algselt on valli küljed üles laotud kuivmüüritisena. Linnuse edelaküljel on välisnõlva ülaosas algne laotud müüritis välja puhastatud ja nähtaval.

Varbola Jaanilinna territooriumil on arheoloogilisi kaevamisi toimunud korduvalt. Kaevamistööde käigus on välja puhastatud 14 meetri sügavune linnuse kaev ja müüritise lõike, uuritud on linnuse õuealal paiknevat 16.-17. sajandist pärinevat kalmistuala ning välja on kaevatud ka elamute põhjad koos kerisahjudega ja läänepoolne väravakäik.

Viimati toimusid restaureerimistööd Varbolas 2006. aastal, kui taastati osaliselt varisenud läänepoolne väravakäik.

Allikas: kultuurimälestiste riiklik register

Märksõnad
Tagasi üles