Madise: e-häälte tühistamine on vähetõenäoline

Keskerakonna valimistelk Tallinna keskturu väravas.

FOTO: Toomas Huik

Riigiõiguse asjatundja ja presidendi õigusnõunik Ülle Madis peab vähetõenäoliseks võimalust, et mõnel erakonnal õnnestuks saavutada e-hääletuse ajal antud häälte tühistamine.

«Euroopas ja Eestis on see teema ammu läbi arutatud ja on leitud, et hääletuse salajasuse põhimõte on see, et valija saaks oma tahte vormistada vabalt,» selgitas Madise Kuku raadio saatele «Ärataja» antud intervjuus.

Ta lisas, et paljudes riikides on aastakümneid lubatud kirja teel hääletada, mille puhul võib posti teel saadetud sedelit täita ka pereliikmete või kolleegide silma alla. Näiteks Saksamaa paralamendi valimistel antakse 20 protsenti häältest juba kirja teel.

«Sellest tulenevalt on Saksamaal kaks konstitutsioonikohtu [Eesti mõistes riigikohus - toim] lahendit, mis ütlevad, et sellisel juhul on hääletamisvabadus valija enda südametunnistuse küsimus ja kes soovib sellist hääletamisviisi kasutada, peab ise muretsema, et teda ei mõjutata ja ta oma tegeliku tahte saab avaldatud,» selgitas jurist.

Madise sõnul on neti teel hääletamine sisuliselt sama, mis kirja teel hääletamine, ainult turvariske on vähem. Seetõttu ei pea Madise tõenäoliseks, et elektrooniliselt hääletanute hääled võidakse tühistada, kuna kellegi arvates poleks seda tehes järgitud põhiseaduslikke põhiõigusi.

Madise hinnangul pole põhjust peljata ka Keskerakonna valmistelkide tegevust.

«Mina pean Eestis elavatest inimestest lugu ja leian, et üldiselt on hääleõiguslikul inimesel oma valimisotsus kujundatud,» sõnas Madis. Ta lisas, et kindlasti on ka neid, kes end viimasel hetkel mõjutada lasevad, kuid selle mõju valimistulemustele ei ole nii suur, kui peljatakse.

«Teine asi on see, et kui inimene turult tulles astub telgist läbi, siis pole just väga tavapärane, et tal oleks ID-kaart koos mõlema koodiga kaasas,» tõdes ta.

Madise sõnul on ID-kaardi äravõtmine kuritegu ning ta ei pea eriti tõenäoliseks, et kedagi mõjutatakse hääletamise ajal, riskides toime panna kuritegu. «Teades samal ajal, et inimene võib hiljem oma hääle asendada ja tegeliku tahte maksma panna,» lisas presidendi õigusnõunik.

Tagasi üles