Äratuskiri omadele ja oravatele

Tänasest Eesti Panga nõukogu esimeheks saav Mart Laar (paremal) viibis eile oma eelkäija Jaan Männiku lahkumiseks korraldatud õhtusöögil, Laari kõrval Eesti Panga president Ardo Hansson. Foto: Mihkel Maripuu

Küsimus pole mitte selles, KES on võimuliidus, vaid KAS on säilinud otsustusjõud.

Eile õhtul kell 20 kogunesid võimuliidu poliitikud traditsioonilisele ühisele hooaja lõpetamisele, kus võeti kokku möödunud poliitaasta. «Pidu see pole, pole kunagi olnud, ja täna (eile – toim) õhtul kohe kindlasti mitte,» ütles üks valitsuspoliitik, kirjeldades ühtlasi ka kogu praeguse võimuliidu üsna jäist läbisaamist.

Eilse päeva sissejuhatus saabus üleeile õhtul, mil paljudele Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) liikmetele tuli portaalide vahendusel üllatuslik uudis: poliitikutee jätnud ja Eesti Panga juhiks läinud kauaaegne erakonna juht Mart Laar teatas, et IRL peaks kaaluma valitsuskoalitsioonist lahkumist.

Erakonna liikmed kiirustasid seepeale oma isiklikku kirjakasti, et tekst otseallikast üle lugeda. Võimuliidust lahkumine oli vaid üks aspekt. Leiti, et tegemist on Laari lahkumismanifesti, poliitilise testamendiga, kus kirjas mure, kas praegune mugavnenud võimuliit on enam üldse suuteline langetama olulisi otsuseid (haldus- ja haridusreform, sotsiaalküsimused) või ongi praeguse koalitsiooni tase ühe erakonna sisevalimistega tegelemine.

Lootus punktivõidule

Kirjas sisaldus tagasivaade varasemate valitsuste võimuvangerdustele, soov võtta kokku oma 20 poliitaasta kogemus, tahe säilitada praeguses olukorras IRLi puhas nägu. Kiri, mida püüti eile mitmeti seletada ja tõlgendada, ei olnud kriitika ainult Reformierakonna aadressil, vaid äratuskell ka IRLi valitsusliikmetele küsimusega «Mida me selles liidus teeme?!».

Pöördumise suurte tähtedega lõpulause «AJAME EEST­I ASJA!» pani õlgu kehitama Reformierakonna, kes korjab kokku viimase skandaali padrunikesti ja püüab petuskeemis osalenutega lõpukokkuvõtteid teha. Liiga loosunglik, et mõjuda siira murekirjana, leidsid nad, ja märgates teisigi poliittehnoloogia tunnuseid, mõjus kiri soovina saada punktivõit suurema partneri ees, kes on  järjekordses jamas.

«Kuna Eesti ajakirjandusel on tavaks erakonnakaaslastele saadetud erakirju avalikult ära trükkida, lisaksin kohe juurde kaks punkti, et keegi mu kirja valesti ei tõlgendaks. Esiteks, see kiri pole esitatud üleskutsena Isamaa ja Res Publica Liidule kohe valitsuskoalitsioonist välja astuda. Teiseks, kui erakond leiab, et arutelu on mõttekas, siis ei tohiks see manduda lehmakauplemiseks ehk oma koalitsioonipartnerile mingite uute taevast sinisemaks ja rohtu rohelisemaks muutvate ettepanekute väljamõtlemiseks,» kirjutas Laar ehk pöördumine oligi koostatud vähemalt osaliselt ka selle leket silmas pidades, koos sooviga saada erakonnaliikmeid kaasa mõtlema.

Pigem torm veeklaasis

«Sellest tehnoloogiast tunneb aga pigem ära Res Publica poisse, Urmas Reinsalu ja Ken-Marti Vaherit,» arutleti Reformierakonnas sellegi üle, kas kiri ikka tuli kogu erakonnale väga suure üllatusena. Enamikule aga kindlasti – üleeile päeval, enne kirja väljasaatmist konsulteeris Laar mõne lähima nõuniku-erakonnakaaslasega.

Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor on kuulunud mitme valitsuse koosseisu ja olnud ka valitsuste lagunemise juures. Praegust olukorda kõrvalt vaadates pidas ta seda pigem tormiks veeklaasis. «Eri arvamusi on võimuliidus ikka, kuid nende pärast võimuliit hetkel lahku ei löö,» leidis Nestor ja pakkus, et kui vaadata, kuidas seletasid Laari sõnu eile hommikul IRLi juht Reinsalu ja aseesimehed Juhan Parts ja Margus Tsahkna, siis olid nad kas kirjast teadlikud või pigem meeldivalt kui murelikult üllatunud.

«See oli hea võimalus IRLile kaugeneda Reformierakonnas toimuvast, hoida distantsi, et mitte saada süüdistatud, kuidas nad saavad olla nii ükskõikselt võimuliidus, kus taolised pettused toimuvad. Mart Laar näis neile ilmselt kõige sobilikuma inimesena taolist avaldust tegema,» arutles Nestor. «Ja tänasel päeval on Laar ka vabam oma väljaütlemistes kui poliitikud Reinsalu või Parts. Praegu kaugenes IRL oma suuremast võimupartnerist moel, nagu seda on tegelikult teinud valitsuses varem Reformierakond, jättes IRLi üksi kodukulude suurenemise teemal.»

Kuivõrd võib aga praegune olukord lüüa veelgi enam kirgi lõkkele põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse küsimuses, mida haridusminister Jaak Aaviksoo, nui neljaks, sooviks veel enne suurt suve parlamendisaali saata, kuid millele on Reformierakonnas palju vastuväiteid? «Otsest seost ma neil sündmustel ei näe. See pole seadus, mille pärast valitsus kokku kukub,» arvas Nestor.

Oma punktid on Reformierakonna sisevalimiste häältevarguse skandaalist püüda ka Keskerakonna juhil Edgar Savisaarel, kes tavaliselt näiteks presidendi  kokku kutsutud parteijuhtide kohtumistel ei käi, kuid nüüd, mil löögi all e-valimised ja Reformierakond, sammus läinud reedel uhkelt Kadriorgu.

Ka Laari kirja ei seostanud Savisaar eile mitte Reformierakonna skandaali, vaid allkirjastamist ootavate Eesti-Vene piirilepetega, millega nõustudes kaotaks IRL Savisaare hinnangul toetust. «Tegemist on sooviga mobiliseerida IRLi poolehoidjaid kohalikeks valimisteks, milleks tahetakse viia praegune koalitsioon lagunemise äärele, kuid mitte sammugi kaugemale. IRL tahab võimaldada parlamendil piirilepingu alla kirjutada nii, et IRLi käed sellest puhtaks jääksid,» ütles Savisaar.

Kommentaarid

Jürgen Ligi

Reformierakonna juhatuse liige, rahandusminister

No see (Mart Laari kiri – toim) on päris alatult öeldud, aga panen selle ikkagi Mardi eemaloleku ja teadmatuse arvele, et see vabandab. Lähtun sellest, mida ütles Urmas Reinsalu, et Reformierakond on reageerinud kiirelt ja adekvaatselt. Need on täpselt samad sõnad, mida Mart Laari esimeheks oleku ajal ütles Andrus Ansip talle ja avalikkusele, et IRL elamislubade skandaali ajal reageeris kiirelt ja adekvaatselt. Kõigi parastajate tähelepanu tahaks juhtida sellele, et hääletusskandaal on Reformierakonna siseasi. See ei ole küsimus sellest, kas poliitika on räpane ja kas Eesti poliitika on korrumpeerunud. See ei ole küsimus sellest, see on piiritletud probleem. (ERR Uudised, 11.06)

Sven Mikser

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees

Iga valitsuse aeg saab ükskord otsa, kuid ma ei usu, et see lähimate päevade või nädalate jooksul juhtuks. Siinjuures ei mängi rolli mitte ainult see, milline on koalitsiooni sisekliima, vaid ka võimalikud alternatiivid. Ja on selge, et praeguses parlamendikoalitsioonis valitsuse jaoks väga palju alternatiive ei ole. Parem on olla halvas valitsuses kui opositsioonis. Ühel hetkel võib olukord Reformierakonna jaoks nii halvaks muutuda, et partei meelest on mistahes segane seis parem kui pikk vindumine ja erakond otsustab ise lüüa laua segamini. Arvestades nende fraktsiooni suurust riigikogus, kui nad suudavad ühtsena püsida, on nende positsioonid tulevastes kombinatsioonides kindlasti paremad kui IRLil.

Edgar Savisaar

Keskerakonna esimees

Mina peaksin seda kirja IRLi senise liidri poliitiliseks enesetapurünnakuks. Tegemist on sooviga mobiliseerida IRLi poolehoidjaid kohalikeks valimisteks, milleks tahetakse viia praegune koalitsioon lagunemise äärele, kuid mitte sammugi kaugemale. IRL tahab võimaldada parlamendil piirilepingu alla kirjutada nii, et IRLi käed sellest puhtaks jääksid. Piirileping kirjutatakse juulis alla ning augustis või septembris peaks see riigikogus ratifitseeritama. IRL on järjepidevalt olnud piirilepingu vastane ning kui ta nüüd sellega nõustub, siis läheb järjekordne osa valijaid tema toetajatest hoopis Mart Helme juurde. Seda ohtu saaks pisut summutada, kui IRL kuu aega enne kohalikke valimisi teatab koalitsioonist väljaastumise kavatsusest.

Urmas Reinsalu

IRLi esimees, kaitseminister

Praegu ei ole lahendus valitsuskriis, vaid tuleb ära hoida poliitiliste skandaalide kandumine valitsuse töövõimele. Erakonnad peavad suutma oma jamad ise lahendada. Valitsuses olemine on erakonna jaoks võimalus ja vastutus. Võimalus kutsuda esile muutusi oma maailmavaate alusel ja võimalus hoida ära meie vaatekohalt Eesti jaoks halbu valikuid. Selle valitsuse maailmavaateline aluspõhi on konservatiivne ja rahvuslik. Just seda silmas pidades on mõistlik erakonnal arutada valitsuses seni tehtut ja ees seisvaid ülesandeid.

Võimul olemine ei tohi kunagi olla eesmärk omaette. Inimesed ootavad õigusega seda, et iseenesega tegelemise asemel tegelevad poliitikud riigi ja rahvuse olemuslike küsimustega. Pean otstarbekaks, et järgmise nädala algul koguneks IRLi laiendatud eestseisus, et arutada poliitilist olukorda ja tegevust valitsuses.

Kuid ma ei pea otstarbekaks püstitada poliitilist valikut IRLi jaoks selliselt, et arutada valitsusest lahkumist. Valitsuses uste paugutamine toob küll hetkelist populaarsust, kuid ei oleks vastutustundlik. Omal algatusel vasakpöörde esilekutsumine seab küsimärgi alla paljud saavutatud väärtused, mida erakond on tähtsaks pidanud.

Juhan Parts

IRLi aseesimees, majandus- ja kommunikatsiooniminister

Kui ma Laari kirja läbi lugesin, oli mu esimene mõte see, et me ei tohi lasta Reformierakonna siseprobleemidel mõjutada valitsuskoalitsiooni töövõimet. See on minu hinnangul selle kirja mõte. Oleks vastutustundetu mis iganes motiivil mängida töövõimelise valitsusega. Reformierakond peab oma siseküsimused ise ära lahendama.

Meie kogemus ütleb, et väljast väga aidata ei saa. IRLi jaoks on lähtekoht see, et oluliste asjadega ei mängita. Kui me näeme, et valitsuskoalitsioonis töövõimet ja vastastikust usaldust ei ole, võime alati uksi paugutada.

Praegu on ka IRLil järelemõtlemise koht, et milliseid küsimusi tuleks rohkem päevakorda tõsta. Valitsuse tegevusprogramm on 2011. aastast pärit, aga me elame 2013. aastas.

Valitsuskoalitsioon on jõudnud üle ekvaatori, alati on vaja hinnata, kas on vaja teha mingeid uusi teemasid ja palju muid asju. Teatud osas ühiskonnas on rahulolematus ja kindlasti on arutelu koht, mida muuta ja mida teha teistmoodi. IRL kindlasti arutab seda.

Jaak Aaviksoo

IRL, haridus- ja teadusminister

Et valitsusest lahkumise või seal jätkamise teemat tõsiselt arutada, peavad olema väga objektiivsed põhjused. Ma ei näe, et oleks selgeid põhjuseid ühelt poolt või selget perspektiivi teiselt poolt. Ma ei näe praegu niisugust ohtu Eesti arengule, mis sunniks ilma sisuliselt kaalutlemata uksi paugutama.

See ei ole kindlasti vastutustundlik ja niisugust põhjust ma ei näe. Tuleb küsida ja ka küsitakse, mida IRL praeguses koalitsioonis teeb, ja ju me ei ole suutnud kõigile piisavalt selgitada, milliseid eesmärke seal järgime.

Mis puutub võimalikesse teistesse koalitsioonidesse, siis ega kellelgi ole mingeid valikuid. Sotsidel on oma perspektiiv ja selge silmavaade ning nad ootavad oma triumfi 2015. aastal. Keskerakonna liit Reformierakonnaga? Usun, et see ei ole mõistlik ja seda ei kaalu keegi tõsiselt.

Mart Laar tegi niisuguse avalduse, nagu ta õigeks pidas. Aga ma kindlasti soostun erakonna esimehega (Urmas Reinsalu – toim), et valitsuskriis oleks arusaamatu ja ebakonstruktiivne.