Väitlus: kas «neeger» on halvustav?

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Egle Pullerits
Egle Pullerits Foto: Aigi Ermel

Sügisel ilmuvas õigekeelsussõnaraamatus ei ole sõna «neeger» juures enam märget selle neutraalsuse kohta, nagu on viimases, 2006. aastal ilmunud ÕSis. Eile olid väitlusringis vastamisi Eesti Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop, kelle arvates «neeger» on halvustav, ja Keelehooldekeskuse koordineerija Egle Pullerits, kes arvab vastupidist.

Urmas Sutrop
Eesti Keele Instituudi direktor

Minu peamine väide on, et ükski sõna iseenesest pole parem ega halvem kui teine. Sõnade tähendus avaldub nende kasutamise kontekstis. Võtame näiteks sõna «ema». Paljudes kultuurides väljendab see kõige õilsamat ja puhtamat mõistet. Ometi võib seda sõna kasutada ülimalt solvaval viisil, näiteks «rongaema» või «ema või asi». Samamoodi on tegu sõnaga «neeger». Iseenesest nagu harilik sõna, aga neile, kelle kohta see käib, ülimalt solvav.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles