/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
/nginx/o/2012/05/02/1082720t1h7600.jpg)
Riigikontrolli audit tuvastas, et eelmisel sõjalise kaitse arengukava perioodil jätsid kaitseministeerium ja kaitsevägi sõjaliseks valmisolekuks vajalike varude ja mobilisatsioonivarude moodustamisel eesmärgid seadmata, ei koordineerinud tegevusi ega viinud läbi hankeid vastavalt tegelikele prioriteetidele. Samas olemasolevate varude hoiustamisega on kõik hästi.
Auditist ilmnes, et kaitseministeeriumi töös sõjalise kaitse arengukava 2009–2018 elluviimisel on rida tegematajätmisi. Näiteks ei töötatud perioodi alguses välja konkreetseid tegevuskavasid, eelarvet, hankeplaane ega seatud eesmärkide saavutamisele tähtaegu. Puudus ka vajalik aruandlus tegevuste täitmise kohta.
Riigikontroll märgib, et 2009-2018 arengukava oli majanduslanguse tõttu algusest saadik täitmiseks ebareaalne, ent ministeerium sellele vaatamata eesmärke ei korrigeerinud.
Kuna puudusid pikaajalised eesmärgid, ei koostatud aastatel 2009–2012 pikaajalisi hankeplaane ning varustuse soetamisel lähtuti pelgalt üheaastasest perspektiivist.
Samuti puudusid selged kokkulepped selle kohta, millised on Eesti jaoks eelisjärjekorras arendatavad kaitsevõimed. Seetõttu tehti hankeid ilma sihita ja tegelikult võtmetähtsusega kaitsevõimeid ei komplekteeritud piisavalt - pigem lähtuti sageli põhimõttest, et igal sõjaaja üksusel oleks midagi olemas.
Riigikaitsejuhid teadmatuses
Riigikontroll möönab, et tekkinud olukorras ei teadnud kaitseminister ja kaitseväe juhataja tegelikult, kui hästi on hetkel sõjaaja üksused varustatud.
Üks selle põhjuseid tulenes sellest, et ülevaadet sõjaaja üksuste mehitatusest, varustatusest ja formeerimisvalmidusest regulaarselt ei koostatud, kuna aruandluse esitamise sageduses ja formaadis polnud kokku lepitud. Siiski on selline info kaitseväe peastaabi eri struktuuriüksustes olemas, kuid kuna see paikneb eri andmebaasides, siis eeldab mõistliku koondi koostamine ulatuslikku käsitsitööd.
Kuigi vastav määrus kinnitati juba 2004. aasta lõpus, on mobilisatsioonivarudest üldpildi andmiseks vajalik mobilisatsiooni riiklik keskregister senini lõpuni arendamata ja rakendamata.
Tsiviilressursid teadmata
Samuti ei ole kaitseväel teada, millises ulatuses on võimalik arvestada tsiviilressurssidega. Plaanide kohaselt võetakse sõjalise ohu tekkimisel kaitseväe varade kõrval kasutusele esmalt lepingute alusel kaasatavad tsiviilressursid, siis ümberjaotatav riigivara ning kõige viimases järjekorras lisanduvad sundkoormised.
2012. aasta mai seisuga on kaitsevägi koostanud ja esitanud koondettepaneku, milliseid ressursse kaitsevägi tsiviilsektorist vajab, ja selle küsimusega on tegelenud Kaitseressursside Amet. Samas raskendab täieliku ülevaate puudumine omakorda planeerimist, mida tuleb kaitseväel endale soetada.
Varude hoiustamisega on kõik hästi
Riigikontroll ei tuvastanud auditi käigus olulisi viiteid probleemidele varude hoiustamises, kasutusele võetavuses ning varude kontrollimises. «Kaitseväes toimivad hästi ja täidavad üldiselt oma eesmärki iga-aastased varude inventeerimised ja valmisoleku kontrollid. Samas ei ole kaitseväel ülevaadet mittevajalikest varudest, kuna seda aspekti inventeerimistel ei hinnata,» on kirjas auditi kokkuvõttes.
Uus arengukava tegeleb puudujääkide parandamisega
Riigikontroll tunnustab aga auditis kaitseministeeriumi selle eest, et uues pikaajalises riigikaitse arengukavas 2013–2022 on pööratud tähelepanu mitmetele auditis käsitletud probleemidele. Eeskätt on kooskõlla viidud pikaajalised eesmärgid ja rahalised prognoosid. Samas ei puuduta uus arengukava piisavalt tsiviilressursside kaasamisega seonduvat.
Auditi põhjal soovitas riigikontroll kaitseministril täpsustada, millises järjekorras, millise tasemeni ja millisel ajal prioriteetsed sõjaaja üksused varustatakse.
Samuti tuleks riigikontrolli hinnangul seada sisse aruandlus, mis tagaks kaitseministrile pideva ja süsteemse ülevaate soovitud kaitsevõime saavutamise seisust.
Ühtlasi soovitas riigikontroll kinnitada mobilisatsiooni infosüsteemi (sh mobilisatsiooni keskregistri) väljatöötamiseks konkreetsed eesmärgid ja nende saavutamiseks konkreetne tööplaan.