Juhtkiri: kodakondsus passis, juured maas

Vaidlus topeltkodakondsuse lubamise üle, mis valitsuskoalitsioonis kerkinud on, veab IRLi ja Reformierakonna vaated lahku. Välisminister Urma­s Paet peab mõistlikuks seadustada enam kui ühe riigi kodanikuks olemine, kuid siseminister Ken-Mart­i Vaher on sellele vastu. Võrreldes argumente, mida ministrid oma parteide seisukohtade toetuseks tõid, näivad välisministri omad kaalukamad. Peamine neist on põhiseaduse ja kodakondsusseaduse kaudne vastuolu ja emotsionaalne surve, mille alla see väljarännanud paneb.

Et vastuolu tausta lahti seletada, tasuks korraks vaadata lõunanaabrite poole. Läinud nädalal otsustas Läti, kes on hädas suure väljarändega, valida kahest halvast vähem halva: kui inimesed nagunii riigist lahkuvad ja võõrsil uue kodakondsuse saavad, aitaks topeltkodakondsuse lubamine neil vähemalt sidemed koduriigiga alles hoida. See ei hoiaks neid küll minemast, kuid vähemalt suureneb nii lootus, et juba läinud kord ka tagasi pöörduvad. Või kui mitte nemad ise, siis vähemalt nende lapsed.

Ehkki Eestis puhkenud vaidluses Läti argumenti otseselt jutuks ei võetud, võib näha selle taustal ometi sama problemaatikat. Nimelt avaldub põhiseaduse ja kodakondsusseaduse kokkusobimatus just nende Eesti kodanike puhul, kes siit lahkununa on mõne teise riigi kodakondsuse võtnud.