Kultuuritiik, mille kaevamine võttis võhmale

Raimu Hanson
, kultuuriajakirjanik, Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vett pritsib Joel Sang, tema tembutust vaatavad Vaino Vahing (seljaga) ja keegi tundmatu mees.
Vett pritsib Joel Sang, tema tembutust vaatavad Vaino Vahing (seljaga) ja keegi tundmatu mees. Foto: Erakogu

Mis te siin sellest kinnikasvanud tiigist pildistate! Tulge parem minu maja juurde!» Nõndamoodi kutsus ajakirjanikku ja fotograafi kruusasel külavaheteel enda poole kulunud lodumütsiga külamees, nägu naerul.

Lahkele kutsele vaatamata pakkus kõrgest rohust ja võsast, aga ka kaskedest ja ümmarguse võraga pajust ümbritsetud tolmuse pinnaga piklik tiik rohkem huvi kui viimistletud kaldaga sõõrjas koduveekogu.

Sest kuigi tiik kruusatee ääres näeb välja täiesti hooletusse jäetuna, on sellel kultuurilooline tekkelugu. Põhjust kaevamist meenutada annab eriti asjaolu, et praegu on kultuuripärandi aasta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles