Tallinna Ajaloo Instituut konserveeris kahe aasta jooksul kuus suurtükk, mis paigaldati eile alustele Kuressaare lossi ette.
Galerii: Kuressaare lossi ette paigaldati kuus konserveeritud suurtükki
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taastamistööd kulgesid arheoloog Jüri Peetsi juhtimisel. Tegemist on kindluse suurtükkidega, kuid üks neist, Prantsuse suurtükk, on Peetsi sõnul kindlasti ka lahingus osalenud. Suurtükk on saanud erinevaid tabamusi ja Peetsi sõnul pole välistatud, et kahur on osalenud näiteks Waterloo või Borodino lahingus.
Kaks aastat tagasi põletati ja puhastati lossihoovis neidsamu suurtükke, järgmisel aastal üritati konserveerimistöid lõpetada, kuid vihmaste ilmade tõttu sügisel ei olnud võimalik lõppkatet kahuritele paigaldada ja puudusid ka alused.
Eelmisel aastal kaeti suurtükid linaseemneõliga, sel aastal puhastati vahepeal tekkinud pindmine rooste, tanniinitati (fosforhappe ja tanniini lahuses etanoolis) ja kaeti lõpuks puutõrva õliga.
Suurtükid pärinevad Peetsi sõnul 18. sajandi lõpust või 19. sajandi algusest. Enamik on valatud Venemaal, kuid on ka üks Prantsuse suurtükk. «Kindlasti pärineb üks suurtükk Venemaalt, 18. sajandi lõpust, selle kinnituseks Katariina II, Jekaterina Aleksejevna eesnimetähed E.A ja teine, nimetähega N tähistatud suurtükk on Napoleoni aegne,» selgitas Peets.
Nähtav on täht küll peegelpildis. Sellel kahuril on kuul torusse kinni kiilunud ja seda on võimalik torust sisse vaadates näha. Küsimusele, kas tal on ka oma lemmik kuue suurtüki hulgas, vastas Peets jaatavalt ja osutas Prantsuse suurtüki suunas: «Eks ta see prantslane ole.»
Suurtükid jäävad aastaringselt eksponeerituks lossi ette, kolm nendest on kavas muinsuskaitse spetsialisti Tõnu Sepa sõnul paigaldada sügisel põhjabastionile, mis praegu on taastamisel.