Riigikogu kultuurikomisjon toetas teisipäeval valitsuse ettepanekut võtta praegusest põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõust välja koolide rahastamist puudutav osa.
Kultuurikomisjon toetas rahastamise osa eraldamist kooliseaduse eelnõust
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
18. juuni 2013, 10:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Komisjon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine homme lõpetada ja eelnõu parlamendi täiendaval istungil seadusena vastu võtta, ütles komisjoni reformierakondlasest esimees Urmas Klaas Postimehele.
Komisjon toetas rahastamist puudutava osa eelnõust väljavõtmist konsensuslikult. Eelnõu seadusena vastuvõtmise või menetlemise katkestamise küsimuses toimus hääletus ning häältega 5:4 otsustas komisjon seaduse menetlemist jätkata.
Kultuurikomisjoni istung jätkub täna kell 13.15 pärast riigikogu täiskogu istungi lõppu. Siis vaatab kultuurikomisjon üle põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tervikteksti.
Kultuurikomisjoni keskerakondlasest aseesimees Aadu Must ütles Postimehele, et pärast rahastamisteema väljavõtmist eelnõust tuleb vaadata, mis on eelnõusse alles jäänud.
«Seadust ei saa ainult mööda punkte vaadata, paratamatult, et oleks kvaliteeti, tuleks see täiesti tervikuna üle vaadata,» sõnas Must.
Must märkis, et valdav osa rahastamist puudutavaid küsimusi läheb eelnõust välja, mis tähendab sisuliselt seda, et vaidlusküsimused lähevad tegelikult kuhugi mujale.
«Teravamad küsimused lahendatakse ilmselt valitsuse määrusega. See tähendab, et need küsimused lahendab koalitsioon oma rüpes ja ega kultuurikomisjon täies koosseisus selles kaasa rääkida ei saa,» lausus Must.
Riigikogu esimees Ene Ergma kutsus eile võimuparteide ettepanekul neljapäevaks kokku kaks täiendavat istungit, et muu hulgas vastu võtta palju eriarvamusi tekitanud uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus.
Esimene täiendav istung algab neljapäeval kell 17 ja teine pool tundi pärast esimese lisaistungi lõppu.
Esimese istungi päevakorras on kuue eelnõu teine lugemine, kui seda korralistel istungitel ei lõpetata, või kolmas lugemine, kui teise lugemisega on selleks ajaks lõpule jõutud. Teine lisaistung oleks vajadusel samade eelnõude kolmandateks lugemisteks.
Riigikogu kevadistungjärgu korralised istungid lõpevad neljapäeval. See tähendab, et kui parlament soovib tööd jätkata ka ööl vastu reedet, tuleb kokku kutsuda juba erakorraline istungjärk, milleks on vaja vähemalt viiendiku riigikogu saadikute taotlust.
Nimelt teeb kodu- ja töökorraseadus teeb vahet täiendaval istungil, mis toimub kevad- või sügisistungjärgul tavapärasest erineval ajal, ning erakorralisel istungjärgul, mis leiab aset väljaspool korralisi istungjärke.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu teine lugemine algab kolmapäeval, kuid võib jätkuda isegi veel neljapäeval, juhul kui opositsioon hakkab istungit venitama.