Taimed jagunevad võitjateks ja kaotajateks

Marju Himma-Kadakas
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liis Kasari on Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduse instituudi doktorant. Tema uuringud aitavad teada saada, millised taimed on võitjad, millised kaotajad. Taimed, mida ta uurib, kasvavad loopealsetel, mis on kadakate ja kõrgemate taimedega kinni kasvamas.
Liis Kasari on Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduse instituudi doktorant. Tema uuringud aitavad teada saada, millised taimed on võitjad, millised kaotajad. Taimed, mida ta uurib, kasvavad loopealsetel, mis on kadakate ja kõrgemate taimedega kinni kasvamas. Foto: Aveliina Helm

Inimtegevuse ja -tegevusetuse tagajärjel on kadumas või juba kadunud paljude taimede ja loomade elupaigad. Väheneb liikide arv ehk bioloogiline mitmekesisus. Tagajärjed võivad olla etteaimamatud.

See probleem puudutab ka Eestit: kadumas on kogu maailmas haruldased lubjarikkad niidud ehk loopealsed. Loopealsete säilimise eelduseks on pidev mõõdukas inimmõju – karjatamine ja niitmine. See hoiab niidud avatuna ning sealsed taimed madalad, mis lubab koos kasvada paljudel valgusnõudlikel taimeliikidel.

Tavapäraste majandamisviiside lakkamise tõttu on aga loopealsed kadakate ja mändidega hoogsalt kinni kasvamas. Nüüdseks on säilinud vaid pisikesed killud kunagiste ulatuslike alade asemel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles