Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõusse jõudis riigikogu tänase ööistungi ajal teisel lugemisel sisse mitu muudatust, muu hulgas, saavad koolid võimaluse kehtestada soovi korral kevadise lisavaheaja.
Kooliseaduse eelnõu annab võimaluse kehtestada täiendav kevadine lisavaheaeg
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
20. juuni 2013, 11:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kultuurikomisjoni reformierakondlasest esimees Urmas Klaas ütles eile õhtul eelnõu teise lugemise alguses, et koolivaheaega puudutavad punktid ei olnud algselt eelnõus, aga kultuurikomisjon lisas need Keskerakonna fraktsiooni ettepanekul eelnõusse.
«Mõte on selles, et koolidel, nii põhikoolidel kui gümnaasiumidel, on võimalus ja õigus, mitte kohustus, vaid võimalus ja õigus kehtestada lisavaheaeg. Jutt käib kevadisest lisavaheajast, kus õpilased võivad olla väljakurnatud pika talve ja vihmase suve poolt ja siis on võimalus lisavaheaeg kehtestada. Aga see on võimalus,» rääkis Klaas.
Kultuurikomisjoni ettepanekul jäi eelnõust välja gümnaasiumi kohustus pakkuda õpilastele kolme õppesuunda. Klaasi sõnul on kultuurikomisjon arvestanud sellega sisuliselt ka Keskerakonna vastavaid ettepanekuid.
«Algselt ei olnud eelnõus kavas seda teemat reguleerida, aga muudatusettepanekud seda võimaldavad ning on oluline öelda, et kuigi me kultuurikomisjoni arutelu tulemusena otsustasime kolme õppesuuna kohustuse välja jätta. Kuivõrd see on muutunud kunstlikuks nõudeks, on siin sees säte, mis kohustab gümnaasiumi pakkuma, nagu gümnaasiumile kohane, õpilastele piisavalt erinevaid valikuvõimalusi,» rääkis Klaas.
Tema sõnul on oluline märkida, et selle muudatusettepaneku arvestamisega või sõnastamisega on ära lahenenud ka Steiner- ja Waldorfkoolide mure. «Nemad muretsesid, et kui nõutakse jäigalt kolme õppesuunda, kas siis ei sattu ohtu nende spetsiifiline õppekava ning nende kooli pedagoogiline sisu ja koolipidamine,» märkis Klaas.
Kultuurikomisjoni ettepanekul jäid algsest eelnõust välja punktid, mis puudutavad koolikohustuse täitmise tagamist.
«Kultuurikomisjon tegi muudatusettepanekuna ettepaneku jätta eelnõust välja elukohajärgse kooli määramise tingimuste kavandatud muudatused ehk haridusministeeriumi ettepanek ei leidnud siin komisjonis toetust ning me jätkame praegu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses töötava elukohajärgse kooli regulatsiooniga, kus tuleb igale lapsele tagada elukohajärgne kool. Kui elukohajärgses koolis on ruumi, kui klassis on ruumi, siis võib sinna võtta ka õpilasi väljastpoolt seda konkreetset piirkonda. Ma usun, et see on paljudele meeltmööda korraldus,» rääkis Klaas.
Kultuurikomisjoni ettepanekul koostas haridus- ja teadusministeerium eelnõusse ka uue ja täpsema sõnastuse koolitöötajate kutsesüsteemi kohta.
«Küsimus on selles, et 1. jaanuarist 2014 minnakse üle kutsesüsteemile. Kutsesüsteem ei asenda otseselt atesteerimissüsteemi, sest neil on erinevad eesmärgid, kuid tulevad õpetajate kutseastmed. Oluline on öelda, et atesteerimisel omistatud senised kõrgemad ametijärgud, mis on õpetajatele antud, kehtivad oma nominaalaja lõpuni ning nende tasustamine on samamoodi tagatud,» rääkis Klaas.