Tartu Ülikooli kriminoloogia professori Jaan Ginteri arvates pole maadevahetuse skandaali osas tehtud ringkonnakohtu otsus laitmatu, kuna jälitustegevusega seotud toimingud ei olnud korrektselt dokumenteeritud.
Õigusprofessor: maadevahetuse ringkonnakohtu otsusel on puudused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Jälitustegevuse toimingule loa andmisel oli viide karistusseadustiku sellisele paragrahvile, mis ei kehti praegu ja ei kehtinud ka loa andmisel,» ütles Ginter. Praeguses otsuses on vihjatud, et prokuratuuri taotluses on õiged paragrahvid kirjas. Tegelikkuses ei toimi jälitus aga mitte prokuratuuri taotluse kohaselt, vaid kohtu poolt antud jälitustegevuse loa järgi.
Seadus lubas jälitustegevust teostada kaks kuud ühe loa alusel kuid mõned jälitusload andsid loa jälitustegevuseks 62 päevaks hoolimata sellest, et vastavates kuudes 62 päeva polnud. «Komistamisi on päris palju. Vaja on võtta seisukoht, kui suuri komistamisi me saame aktsepteerida, ilma neid komistamisi seadusrikkumisteks pidamata,» rääkis Ginter.
Dokumendid anti välja vale kuupäevaga
Komistamisi on otsuses päris palju. Vaja on võtta seisukoht, kui suuri komistamisi me saame aktsepteerida, ilma neid komistamisi seadusrikkumisteks pidamata.
«Ja seal oli teinegi asi, et kuidas eeluurimiskohtunikele jälitustegevusega seotud toimingute loa andmise volitus anti. Tuleb välja, et mitu on neist antud välja ühe kuupäeva ja numbriga,» seletab Ginter. Ka see on üks komistus.
Ginteri sõnul on kindel, et vale kuupäevaga dokumente ei tohi välja anda. Küsimus on selles, kas vale kuupäevaga dokument on korrektne õiguslik alus.
Muudest tõenditest ei piisaks
Maadevahetuse skandaali raames saab kahtlusalused süüdi mõista vaid jälitustegevusega saadud tõendite abil. Samas kui tõendid on hangitud ebaseaduslikult, pole see võimalik.
«On vaja jõuda otsusele, kas jälitustegevuse abil saadud tõendid sobivad või ei sobi. Kui nad ei sobi, siis ongi paratamatu õigeks mõistmine,» ütles Ginter. Küsimus on selles, kas jälitustegevusega seotud komistamised tunnistatakse seaduse rikkumiseks või mitte.
Ginteri sõnul oleks ühiskonnale hea, kui kaasus riigikohtusse edasi antaks. «Jälitustegevuse korraldamise juures on oluline, et saaks selgeks kui kaugele komistada võib. Ringkonnakohtu otsusest see piir väga selgelt välja ei tule,» lausus Ginter.