Siseminister Ken-Marti Vaher rääkis, et 13. juunil vastu võetud välismaalaste seadus muudab Eesti atraktiivsemaks välismaalastest tippspetsialistidele, teadlastele ja üliõpilastele. Me võiksime olla lisaks Ameerika Ühendriikidele huvipakkuvad ka Euroopa idapoolsetele riikidele – näiteks Ukrainale, Venemaale, Indiale.
Välismaalaste seaduse muutmise eesmärk on soodustada nende välismaalaste Eestisse saabumist ning lühiajaliselt Eestis viibimist või elama asumist, kes panustavad Eesti ühiskonna arengusse. Milles see panustamine väljendub?
See tähendab ajusid. Eestis on tööpuudus, mis puudutab eelkõige kvalifitseerimata tööjõudu, aga paljudes valdkondades on ka tööjõupuudus. See puudutab eelkõige insener-tehnilisi valdkondi, elektroonikat, infotehnoloogiat, sidet.
Välismaalaste seaduse muudatused on välja töötatud arvestades Eesti majanduse vajadusi, ühiskonna ja paljude organisatsioonide ootusi. See võimaldab lihtsamini tuua Eestisse kvalifitseeritud tööjõudu nagu tippspetsialiste, teadlasi, üliõpilasi, kes võiksid jääda pärast õpingute lõpetamist meile andma lisaväärtust, ja neid, kes toovad siia investeeringuid ja loovad töökohti. Ka mujal Euroopas on sellistest inimestest puudus.
Vaadates Eesti väiksust, siis pole me suutelised valmistama ette kvalifitseeritud tööjõudu kõikides valdkondades, kus oleks vaja. Täna on meil ligi 11 000 kvalifitseeritud töökohta, mis on täitmata.
Välismaalaste seadus võimaldab kiirmenetlusega tuua viisa alusel kuni kuueks kuuks siia tööle tippspetsialisti. Kui isik soovib jääda Eestisse tööle kauemaks kui kuueks kuuks, siis on võimalik tal esmakordselt taotleda elamisluba Eestis olles. Varem sai seda teha ainult välisesindustes Eestist väljas. See puudutab ka perekonnaliikmeid.
Eesti tööturu kaitseks on välja pakutud, et tippspetsialistile peab maksma vähemalt kahekordset Eesti keskmist palka. See on kompromiss, milleni jõuti ligi 30 partnerorganisatsiooni ja huvigrupi ümarlaual.
Kui palju võib välismaalasi siia tulla?
Prognoosi kohaselt räägime aastas ligikaudu 300-400 inimesest. Kõik see toimub meie sisserändekvoodi raames, mis on sel aastal 1000 inimest.
Miks need inimesed peaksid just Eestisse tulema, kui nad võivad minna mujale Euroopasse?
Nende muudatustega me muudame Eesti atraktiivsemaks ja võtame maha ühe takistuse, mis võiks rääkida Eestisse saabumise vastu. Eesti atraktiivseks muutmiseks on väga palju erinevaid elemente, kaasa arvatud tööandjad ja konkreetse töö atraktiivsus.
Eesti üldine atraktiivsus riigina on võrreldes teiste Ida- ja Kesk-Euroopa riikidega ikkagi märkimisväärne – meil on kenasti arenenud õigusriik, oleme korruptsiooni rahvusvahelises reitingus Ida- ja Kesk-Euroopa riikidest koos Sloveeniaga esikohal. Maksukeskkond on meil lihtne ja läbipaistev, taristu, eriti infotehnoloogia osas, on hästi arenenud.
Kust need inimesed tulevad?
Need inimesed tulevad kolmandatest riikidest ehk väljastpoolt Euroopa Liitu ja Islandit, Liechtensteini, Norrat ja Šveitsi. Me võime rääkida tarkvaraarendajatest, kes võivad tulla näiteks mõnest Lõuna-Ameerika riigist, Austraaliast, Aasiast. Me võiksime olla atraktiivsed idapoolsetele riikidele – näiteks Ukraina, Venemaa, Valgevene. Näiteks infotehnoloogia alal vaatab kogu maailm India suunas, sest seal on ajupotentsiaal märgatav.
Mis saab tippspetsialistide peredest?
Neile tähendab see võimalust täpselt samamoodi Eestisse saabuda ja taotleda Eesti siseselt elamisluba.
Siis on võimalus, et tippspetsialist on võimekas ja töökas, aga temaga Eestisse tulnud pereliikmed mitte.
Eks selliseid juhtumeid tuleb ikka ette, aga iga taotlus vaadatakse eraldi läbi ja kui tekivad probleemid, siis neid lahendab politsei- ja piirivalveamet. Eestis töötav välismaalane peab tagama terve oma pere ülalpidamise või abikaasade ühine püsiv legaalne sissetulek peab tagama kogu perekonna ülalpidamise Eestis.
Kui pikaks ajaks elamisluba antakse?
Elamislubade tähtajad sõltuvad selle väljaandmise alustest. Töötamiseks antakse elamisluba näiteks kaheks aastaks ja seejärel on võimalus elamisluba pikendada.
Kuidas suhtute sellesse, kui need inimesed tahavadki oma peredega Eestisse jääda?
Paratamatult on selline võimalus kõigil olemas, kes soovivad siin endale juured alla kasvatada. Eesti on ajudele avatud, aga meil on sisserände kvoot selleks seatud, et see oleks selgelt ja konservatiivselt piiritletud. On märkimisväärne hulk inimesi, kes on Eestis tööd leidnud ja loonud pere ja ma arvan, et see peaks olema igati normaalne asi.