Järgmise Euroopa ettekuulutus

Michel Houellebecq ütleb selle teosega nii palju, et võib jääda sõnatuks. Foto: Corbis/Scanpix

Prantsuse ja kogu maailma tänapäeva olulisimaid kirjanikke, erakordselt vahe pilk, ­ääretult ehe ja silmakirjalikkuseta väljenduslaad, ilustamatuse ilu – eelnevail põhjusil peetakse ka intrigandiks... Skandalistiks. Misogüüniks. Kõik on tõsi, ometi viib teemast kõrvale. Kohustuslike teemapüstituste kaudu tekkinud nulliringidest vabanemine on autori üks kunstilisi saavutusi. Nii et lugege palun Wikipediat kõrvale, mida kirjanik ise on «Kaardis ja territooriumis» vabalt tsiteerinud, kirjeldades näiteks kärbeste paljunemist. Samuti on autor teksti haaranud katkeid luksuskaupade kataloogidest – tuues kaasa süüdistusi plagiaadis. Selline absurdsus saab juhtuda just Houellebecqiga, kelle elu on ise kunst.

Michel Houellebecq (57) on oma viienda romaani kandvamaid tegelasi. Ei tule ette nii räiget autoportreed maali näol. Selline kõrvalpilk pole edev, ometi on Houellebecq «Kaardi ja territooriumi» sümpaatseim tegelane. See on maitseasi. Houellebecq kui kirjanik ei anna inimestele hinnanguid, ei kasuta nende kohta eriti omadussõnu. Ta kirjeldab neid tegevuste kaudu ning sel pinnal laskub detailidesse, olgu selleks foto säriaeg või toiduretsept. Autor astub igasse enda seatud lõksu ja siiski ei muutu paljusõnaliseks ega kaldu narratiivist kõrvale. Ta kirjeldab inimeksistentsi sama maksimalistliku, maniakaalse põhjalikkusega nagu romaani peategelane, kunstnik Jed Martin. Vaatepunkt on suvaline, suumimine lõputu. Molekulideni. Selles on oma filosoofia. Kõik on võrdne. Ja kõik laguneb. Hukk on ukse ees.

Houellebecqi on nimetatud pessimistiks, tema uusimat, futuristlikku teost suisa ängistavaks. Selle eelteadmisega lugema asunud, üllatas raamatu helge atmosfäär. Juhtub mõndagi drastilist, lausa jõledat, ning inimühiskond on alati mäda – ainult sandarmid hoiavad meid olemast kurjategijad. Ka see on üks «Kaardi ja territooriumi» suuri küsimusi. Miks kurja tehakse, kas ainult raha pärast? Ja edasi, mida teha rahaga. Armastuse võimalikkus, Houellebecqi puhul võimatus.