Vesipiipu tehes ei tasu huulikut jagada

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Parem on suitsetamata jätta, kuid kui seltskond otsustab ühiselt piipu teha, siis peaks iga suitsetaja kasutama oma huulikut.
Parem on suitsetamata jätta, kuid kui seltskond otsustab ühiselt piipu teha, siis peaks iga suitsetaja kasutama oma huulikut. Foto: Raigo Pajula

Vesipiibu ühise suitsetamisega antakse sõpruskonna liikmete vahel edasi ports pisikuid.

Paljudele terviseprobleemidele, mis võivad vesipiibu suitsetamisest välja areneda, lisanduvad veel riskid, mis on tingitud vesipiibu jagamisest teiste inimestega, nagu näiteks erinevate nakkushaiguste levik. Vesipiibubaarides jagatakse piibu juurde küll mitu ühekordset huulikut ehk suulist, kuid tavaliselt kipuvad seltskonnad ikka ühte suulist jagama. Seejuures käib paljude peast läbi mõte, milliseid riske huuliku jagamine endaga kaasa võib tuua, kuid enamasti usaldatakse oma sõpru ja tuttavaid.

Rahvastiku tervise edendaja Andrus Lipand rõhutab, et vesipiibu suitsetamine ei ole sugugi nii ohutu, kui seda reklaamitakse ja rahva seas arvatakse. «Eesti tubakaseaduse paragrahv 22 küll keelustab juba kasutatud vesipiibu suulise andmist kliendile, kuid see ei ole piisav võimalike suuõõnes paiknevate tõvestavate mikroobide leviku tõkestamiseks, kuna tavapraktikas käib sama huulik suitsetajate seltskonnas suust suhu,» rääkis Lipand.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles