Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2011/04/27/566132t1hfc02.jpg)
Maanteeamet koostas hädaolukorra riskianalüüsi, milles peab Eesti teedel enam kui 30 kannatanuga liiklusõnnetuse toimumise riski keskmiseks.
Arvestades toimunud sündmusi, suurt liiklussagedust Eesti maanteedel ning suhteliselt madalat liikluskultuuri, on enam kui 30 hospitaliseerimist vajava kannatanuga liiklusõnnetuse toimumise tõenäosus keskmine, leitakse maanteeameti värskes hädaolukorra riskianalüüsis «Raskete tagajärgedega õnnetus maanteel».
Analüüsis kirjutatakse, et liiklusõnnetusega seotud hädaolukorra võimalik põhjus võib olla eelkõige inimlik faktor, milleks on hooletus või liiklusseaduse rikkumine. Samuti tehniliselt mittekorras transpordivahendi kasutamine või ohutusreeglite eiramine. Teise põhjuste gruppi kuuluvad ettearvamatud tehnilised rikked ning rasked või ootamatult muutunud ilmastikutingimused.
Hädaolukorrana on määratletav raskete tagajärgedega liiklusõnnetus maanteel, mille puhul vajab hospitaliseerimist 30 ja enam kannatanut. Hädaolukorda põhjustav liiklusõnnetus maanteel võib tekkida näiteks kahe turismi- või liinibussi kokkupõrkel või kokkupõrke vältimiseks sooritatud teelt väljasõidul või ahelkokkupõrkel.
Seni on paljude inimeste elu või tervist ohustav liiklusõnnetus olnud Eestis üldjuhul 10-20 kannatanuga, üksikutel juhtudel suurem. Näiteks juhtus 2007. aasta 26. mail raske liiklusõnnetus Saaremaal, kus turismibuss sõitis kruusateel kurvis teelt välja. Vigastada sai 28 inimest.
2005. aasta 25. mail toimus Viljandis metsaveoauto ja liinibussi kokkupõrge. Rängas õnnetuses sai üks vanem naine surma ja vähemalt 21 inimest vigastada.
Ohtlike ainete veost puudub ülevaade
Võimalikku riski kujutab ka ohtlike ainete vedu maanteedel. Oht võib realiseeruda paakautode puhul ka kemikaalide käitlemisel. Näiteks mahutite täitmisel bensiinitanklates.
Maanteeametil ei ole infot õnnetusse sattunud ohtlikke veoseid vedanud veokite kohta. Raskete tagajärgedega õnnetusi pole küll juhtunud, kuid toimunud õnnetuste puhul on olnud plahvatuse ja keskkonnareostuse oht. Näiteks sõitis eelmise aasta lõpus Pärnumaal teelt välja 32 000 liitrit kütust vedav veok.
Analüüsis märgitakse, et põhimõtteliselt on ohtlike kemikaalidega liiklusõnnetuse korral ohustatud riskirühmaks ka transpordivahendite käitlejad ja sõitjad, aga ka õnnetuspiirkonna läheduses elavad ja asuvad inimesed, kuna õnnetus võib põhjustada tsisterni plahvatuse, millega kaasneb tulekahju ja mürgistust tekitavate gaaside eraldumine.
Väga tõsine oli olukord 2010. aasta märtsis, kui Jõhvi-Tartu maantee 76. kilomeetril sõitis teelt välja 19 tonni veeldatud maagaasi (LNG) vedav veok. Plahvatusohu tõttu evakueeriti ümbruskonna elanikud.
Seni puudub Eestis riikliku järelevalve süsteem, mis võimaldab teabe kogumise Eestit transiidina läbivatest kemikaalidest. Samuti puudub autentne teave Eesti maanteedel veetavatest keemiliselt ohtlikest ainetest.
Hädaolukorra ennetamine
Analüüsis kirjutatakse, et oluline hädaolukorda ennetav meede on kujundada elanikkonnas õiged liiklushoiakud ning liiklejates elusäästlik käitumiskultuur.
Nenditakse, et eksamineerijal on suur roll liiklusohutuse kujundamisel juhi ettevalmistamise, eksamineerimise ja juhtimisõiguse andmise etappides ning tema täienduskoolitus on üks liiklusohutusvaldkonna järelevalve prioriteete.
Rahvusvaheline statistika kinnitab, et liiklusõnnetuste peapõhjus ei ole auto tehnorikked, vaid juhtide ekslik käitumine näiteks mobiiltelefoniga rääkimine sõidu ajal, liigne kiirustamine, ristmiku ületamine foori kollase tulega jms, seisab analüüsis.
Veel tuuakse ennetavatest meetmetest rääkides välja Eesti rahvuslik liiklusohutusprogramm aastateks 2003-2015.
Programmi tegevuste hulka kuuluvad liiklusjärelevalve toimingud (statsionaarsete liikluskaamerate paigaldamine ohtlikele teelõikudele, teljekoormuste kontrollsüsteemi arendamine) ja uuringud liiklusõnnetuste andmetöötluse ja ühiskonnale põhjustava kahju hindamiseks.
Samuti laste ja õpilaste liikluskasvatuse õppeprogrammide läbiviimine ja liiklusohutuskampaaniate korraldamine ning liikluse sujuvust ja ohutust parandavate ITS lahenduste rakendamine (teeilmajaamade ja -kaamerate infosüsteem, teeolude ja sõidukiiruse tablood maanteedel).