Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/06/28/1859988t1h7907.jpg)
Ma armastan toitu. Olen alati söömist armastanud ja mulle maitseb peaaegu igasugune toit. Olen ka üsna eelarvamustevaba ja reisil olles maitsen hea meelega uusi roogasid. Kuid aastate lisandudes on mu eelistused siiski muutunud. Viimasel ajal on mulle üha olulisem toidu tervislikkus ja selle päritolu.
Minu innustus sai alguse, kui avastasin, et söödaval toidul ja enesetundel on selge seos. Märkasin, et taimede ja marjade söömise järel tunnen end energilisena, samas kui kiirtoidu ja maiustuste söömine teevad väsinuks. Toit on mulle eelkõige kütus, sest mu töö on hektiline ja ma teen sporti. Mida tervislikumalt söön, seda energilisemana ennast tunnen. Ökoloogilisus on boonus, kuid sellest olulisem on, et toit oleks kodumaine või võimalikult kodulähedane. Toiduga ei ole vaja peenutseda, peamistest toiduainetest saab kokku tervisliku taldrikutäie, eriti suvel. Puder, taimed, marjad. Viimasel ajal olen ma vaimustunud metsikust toidust: see on looduslikult kasvanud toit nagu ürdid, metsik köögivili, marjad, seened, kala ja ulukiliha.