Kahe valla ühinemine tõi kaasa suurema ülevõimu

Risto Berendson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaisma viimase volikogu esimees Ingrid Sillaste ja majandusmees Hans Kivikas näitavad külakeskuse postkontorit ja endist teeninduspunkti.
Kaisma viimase volikogu esimees Ingrid Sillaste ja majandusmees Hans Kivikas näitavad külakeskuse postkontorit ja endist teeninduspunkti. Foto: Andres Haabu

Pikisilmi oodatud väikevaldade liitumised võivad peita ohtlikke karisid. Pärnu maavanem Andres Metsoja otsib lepitust piirkondlikule tülile – Vändra ja Kaisma valla 2009. aasta liitumislepingusse kirjutati väiksema Kaisma huvides mitmeid tingimusi, mis pidanuks kehtima kuni 2017. aastani. Neli aastat hiljem ei soovi suurem osapool neist midagi kuulda.

Kaisma viimase volikogu esimees ja Vändra volikogu praegune liige Ingrid Sillaste istub Kaisma põllumajandusliku osaühingu vanas kontoris nõutu näoga. «Me panime sinna liitumislepingusse kaheksa-aastase tähtajaga mõned punktid selleks, et väikese koha identiteet mõneks ajaks säiliks, ja me tahame selle eest ka seista,» ütleb ta. «Vändra on meilt sisuliselt kõik asjad sealt ära võtnud.»

Pärnu maavanem Andres Metsoja teab Kaisma ja Vändra liitumisele järgnenud tüli vägagi hästi. Tema vanemad elavad Kaismal ja lepingu sõlmimise ajal oli ta ise üks valla juhte. «Liitumislepingus sõlmitud punktidest taganemisega on olukord seal jah veidi käest läinud,» tunnistab Metsoja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles