Valitsus arutab homme Tallinna linnavolikogu 2012. aasta 19. juuni taotlust kasutada Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi, Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi, Tallinna Tõnismäe Reaalkooli ja Haabersti Vene Gümnaasiumi gümnaasiumiastme õppekeelena vene keelt.
Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel on taotluse esitanud gümnaasiumid alustanud eestikeelsele aineõppele üleminekut seaduses nimetatud mahus juba varakult. Koolidel on olemas vastava ettevalmistusega õpetajad ja gümnasistid on põhikoolis omandanud reeglina hea eesti keele. Lisaks on algatatud mitmeid kooliväliseid tegevusi, mis toetavad õpilasi nii keeleliselt kui ka metoodiliselt. Koolid jälgivad pidevalt õpilaste edasijõudmist ja hinnanguid.
Ministeeriumi hinnangul pole taotluses mainitud gümnaasiumidel (10.-12. klass) mitte ühtegi reaalset takistust, mis välistaks õpingute läbiviimise 60 protsendi ulatuses eesti keeles.
Otsus gümnaasiumiastmes osalisele eestikeelsele õppele ülemineku kohta tehti 1997. aastal. Õigusaktid nägid juba 2007. aastal ette, et 2011/12. õppeaastast rakendavad gümnaasiumid kümnendast klassist 60 protsendi ulatuses eestikeelset õpet. Kooli pidajatele ja koolidele on seega antud piisavalt pikk üleminekuaeg astuda vajalikke samme osaliselt eestikeelsele aineõppele üleminekuks, leiab valitsus.
Haridus- ja teadusministeerium eraldas Tallinna haridusametile 2012. aastal ka täiendavaid vahendeid vene õppekeelega koolides eestikeelse õppe toetuseks 371 014 eurot.
Haabersti Vene Gümnaasium sai aastatel 2007–2010 täiendavat riigipoolset toetust ligi 22 400 eurot. Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium on saanud aastatel 2007–2010 täiendavat riigipoolset toetust ligi 47 400 eurot. Tallinna Tõnismäe Reaalkool on saanud aastatel 2007–2010 täiendavat riigipoolset toetust ligi 27 000 eurot. Tallinna Linnamäe Vene Lütseum 2007.–2011. aastal rahalist toetust ei taotlenud, kuna kool ei õpetanud gümnaasiumiastme õpilastele riiklikes õigusaktides sätestatust rohkem õppeaineid eesti keeles.
Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele on gümnaasiumi (10.–12. klass) õppekeel eesti keel. Kooli õppekeeleks loetakse keel, milles toimuv õpe moodustab vähemalt 60 protsenti riiklikes õppekavades määratud õppetööst. Õppekeeleks võib olla ka muu keel ja munitsipaalgümnaasiumis annab selleks loa Vabariigi Valitsus. Vastava taotluse esitab valitsusele valla- või linnavolikogu kooli hoolekogu ettepanekul. Kooli hoolekogu peab ettepanekut tehes lähtuma kooli arengukavast.