EÜL: kõrghariduses on euroraha võimalused kasutamata
/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
11. juuli 2013, 14:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Üliõpilaskondande Liidu (EÜL) juhatuse aseesimehe Johann Peetre sõnul on üheks võtmeküsimuseks noorte tööpuuduse leevendamisel Eestis on eurorahade kasutamise võimalused, kus seni on tähelepanuta jäänud kõrgharidussüsteem.
«Töötuse ennetamise üheks efektiivseimaks ja kasulikumaks vahendiks on inimestele hariduse ning kvalifikatsiooni tagamine. Statistiliselt on kolmanda taseme haridusega inimeste töötuse määr oluliselt madalam kui esimese ja teise taseme haridusega inimestel. See tähendab, mida rohkem me soodustame võimalust end harida, seda kindlamad saame olla, et nad ei jää töötuks.»
Peetre toob välja, et algaval õppeaastal käivituva kõrgharidusreformi valguses on palju räägitud sellest, kuidas uus kõrgharidussüsteem aitab tudengitel pühenduda oma õpingutele, luues vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi, et vähem kindlustatud üliõpilastel oleks tagatud võimalus keskenduda täielikult oma õpingutele.
«Avalikkuse fookusest on veidi kaugeks jäänud aga tõsiasi, et paljulubatud toetuste- ja stipendiumite süsteem ei rakendu üheaegselt. Terviklik tugisüsteem, mis laseks üliõpilastel oma õpingutele keskenduda, saab tugeva tagasilöögi olukorras, kus stipendiumid rakenduvad 1,5 aastat hiljem kui ülejäänud kõrgharidusreform.»
Üliõpilaste jaoks tähendab tähendab stipendiumite süsteemi hilinemine seda, et vähemkindlustatud noorte võimalused kõrghariduse omandamiseks mitte ei kasva, vaid vähenevad, sest õpingute kõrvalt tulu teenimiseks tööl käia on senisest raskem.
«Samuti sunnitakse üliõpilasi õppekava võimalikult kiirelt läbima, jättes õpitulemused sealjuures teisejärguliseks - motivatsioon õppida väga headele tulemustele kannatab oluliselt,» täiendab Peetre, ja toob välja, et kõrgharidusreformi põhifookus vajaduspõhistel õppetoetustel ei tohiks välistada stipendiumite süsteemi samaaegset rakendumist.
«Toetuste ja stipendiumite oodatavad efektid on erinevad. Toetused tagavad kõrgharidusele ligipääsu ja võimaldavad pühenduda õpingutele, stipendiumid aga tõstavad hariduse kvaliteeti ning motiveerivad tudengeid õppima – seda ka riiklikult prioriteetsetel erialadel.»
Peetre sõnul peab riik aduma, et praegu seistakse olukorra ees, kus Eestis on olnud pikalt struktuurne tööpuudus ning töötuse määr noorte seas eriti kõrge. Töötuse leevendamiseks tuleb investeerida hariduse ligipääsetavusse ning selle kvaliteeti.