Marti Aavik: vajame mupo agentide abi!

Marti Aavik Foto: Peeter Langovits

Ükskord kukkusin päris rängalt. Kuidas võisin mina aimata, et Anastassia Mihhailovna ütleb Jelena Ivanovnale naabrite eraelu kohta midagi nii põrutavat, et viimane lausa hüppab imestusest? Ja jõuab sekundi murdosaga just sinna teeserva, napilt meetrisele asfaldiribale, mille nad käevangus jalutades vabaks olid jätnud. Õnneks käisin käkaskaela murulapile ja ei lennanud peaga vastu mõnda betoon- või raudjurakat.

Tallinnas on mõned teelõigud, mis on kirjade järgi reserveeritud ainult jalgratturitele ja rulluisutajatele. Pirita tee ja mere vahel on mitme kilomeetri jagu sellist rada. Samas kõrval on eraldi tee neile, kes tahavad jalutada või joosta. Siiski ei saa seal peaaegu kunagi sõita nii, et ei peaks mööda ukerdama purkide külge kleepunud jõmmirühmadest või toredatest promeneerivatest peredest. Miks nad ometi ei astu meetri jagu mere poole ja ei kõnni seal?

Pirital Lillepi pargis on asfalteeritud spordirada. Tee ääres on igal pool märgid, et see on ainult ratturitele ja rulluisutajatele ning jalgradadega ristumise kohtades ütlevad märgid, et ratturile tuleb teed anda. Ka Lillepi pargis on jalgradu piisavalt ja vähemalt osalt kulgevad need asfalteeritud spordirajaga paralleelselt. On olemas justkui kõik, et nii unelevad patseerijad kui ka oma unelmate poole kihutajad mahuksid ära.