/nginx/o/2013/07/11/1890900t1h38eb.jpg)
Taani postrokk-kammerpoppansambel Efterklang andis Tallinnas õdusalt ilusa kontserdi, mis viis unes- ja ärkveloleku piiripealsesse transsi ning kinkis igale kuulajale midagi. Midagi sellist, mille pärast Efterklangi veel kuulama minna (näiteks 21. juulil Lätis Positivusel).
Kolmapäevane kontsert oli grupi kolmas ning esimene vabaõhuesinemine siinmail ja nii idüllilises kohas nagu Kadrioru lossiaed. Asupaik, mille kiitmisest bändi solist Casper Clausen ei väsinud.
Tartu bändi Odd Hugo soojaks mängitud lavale astus peaesineja nii, nagu nad oleks koju jõudnud: tehti rahulikult suitsupause, vesteldi rahvaga, saadeti ringi käima karp, kuhu panna meeneid nende järgmise sihtkoha Portugali jaoks (tallinlastele toodi kingitusi Kopenhaagenist).
See oli terviklik elamus, kus publik kaasati hetkeks Efterklangi maailma. Nende muusika mõjus kui helin Juhan Liivi rinna sees ja kogu kontsert kulges nagu sõbralik muusikaline eksperiment mõne sõbra tagahoovis.
Iga lugu esitati nii, nagu pikalt reisilt tagasi tulnud sõber seda teha võiks – iga kitarririff, trummilöök või Mads Braueri klahvifantastika oli läbimõeldult suvaline, mis tegi muusika tohutult vabastavaks.
Nende lavaline harmoonia ja vabadus, kus pidevalt kohti vahetatakse ja häältega mängitakse ning helimehele lavalt juhendeid hõigatakse, kandus ka rahva sekka ning muutis lossiaia väga koduseks paigaks. Nii hubaseks, et kui oleng lõppes, ei kippunud keegi ära minema, vaid mindi bändile tere ütlema, nendega sigaretti suitsetama või ühispilti tegema. Või kõike kolme korraga.
Rahulikult ja õõtsuvalt alanud kontsert muutus ajapikku improviseeritud olelemiseks laval, kus ei saanud enam aru, millal üks lugu lõpeb, sest trummar või klahvimängija oli end unustanud mõne heliga mängima. Terve bänd ühines temaga ja nende vahel tekkis niivõrd võimas sünergia, et seda oli võimalik peaaegu silmaga näha.
Lisaks harukordsele võimalusele teha proovi kahele presidendile (10. juulil külastas Toomas Hendrik Ilvest Saksamaa president Joachim Gauck) ajaloolises lossiaias lõid nad endile ustavaid sõpru kogu eluks, sest nii palju soojust nagu kolmapäeval, kiirgab lavalt väga harva tagasi ja eestlased on teadupärast oma kangelastele ustavad.
Kellel võimalik Positivusele Efterklangi kätte peesitama minna, peaks seda kasutama. Või hoidma silma peal järgmisel Kadrioru lossiaia kontserdil. Mõlemad teevad jumele ja tujule head.
Efterklang
10. juulil Kadrioru lilleaias