Seaduse järgi tohivad kohalikel valimistel kandideerida vaid samas omavalitsuses püsivalt elavad inimesed, kuid Ida-Virumaal on mitmeid munitsipaalpoliitikuid, kes nõudest näilise sissekirjutuse abil üle astuvad.
Poliitikud koguvad hääli näilise sissekirjutuse abil
/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
16. juuli 2013, 15:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kümme aastat Iisaku vallavanema ametis olnud Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) liige Avo Kiir on kahel korral kandideerinud Iisaku volikogusse ja osutunud seal üheks suuremaks häältemagnetiks, kirjutab Põhjarannik. Avo Kiire alaline elukoht pole mitte Iisakus, vaid Jõhvis.
Kiir tunnistas ennast süüdi, ja lisas, et registreerib end taas Jõhvi elanikuks ning Iisakus enam ei kandideeri. Kiire sõnul esitavad päris paljud omavalitsusjuhid oma elukoha kohta valeandmeid, et saaks kandideerida ja hääli koguda omavalitsuses, kus nad tegelikult ei ela.
Kui Jõhvi elanik Kiir on kandideerinud Iisakus, on Iisaku valla elanik Tauno Võhmar kandideerinud jällegi väga edukalt hoopis Jõhvis. Eelmiste valimiste eel teatas ta oma püsivaks elukohaks tollase Jõhvi volikogu esimehe Niina Neglasoni maja. Hiljem on ta oma ametlikku elukohta Jõhvis mitu korda muutnud ja praegu on see tema enda sõnul ühele vallavalitsuse töötajale kuuluv korter.
Reformierakonda kuuluv Võhmar ei näe selles, et tema tegelik ja ametlik elukoht kokku ei lange, mingit probleemi. Samas ta möönis, et selline käitumine võib olla seadusega vastuolus.
Jõhvis eelmistel valimistel Tauno Võhmari valimisliidule kõige tugevamat konkurentsi pakkunud valimisliidu Jõhvi Elanik esinumbri Vjatšeslav Šlõki puhul on samuti teada, et tema püsiv elukoht on hoopis Toilas.
Keskerakondlasest Sillamäe aselinnapea Eevi Paasmäe ütles, et omavalitsuse jaoks on väga tähtis, et rahvastikuregistris oleksid elanike kohta võimalikud täpsed ja tegelikkusele vastavad elukoha andmed. See on vajalik omavalitsuse tegevuse ja eelarve planeerimisel.
Samas on Paasmäe ise vormistatud elanikuks Sillamäele, kuid suurema osa ajast elab kas oma maakodus Vaivara vallas või siis Kohtla-Järve korteris. Sellise nipitamise moraalne õigustus on Paasmäe arvates tema teened selle linna ees. «Olen 20 aasta jooksul Sillamäele nii palju ennast panustanud, et mu elukoha pärast ei tohiks küll kellelgi probleemi tekkida,» ütles ta.
Seda, kas inimeste esitatud elukoha andmed ka tegelikkusele vastavad, peavad omavalitsused ise kontrollima.
Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Terje Maurer märkis, et valimistel kandideerivatele inimestele kehtivad täpselt samad oma elukoha andmete esitamise kohustused nagu teistelegi. «Teadlikult valede andmete esitamine ei ole lubatud ja kui seda tehakse mingi hüve saamise nimel, on see ka karistatav,» teatas Maurer. Samal seisukohal on ka õiguskantsler Indrek Teder.
Maurer selgitas, et karistusseadustik võimaldab ametiasutusele valeandmete esitamise eest karistada rahatrahvi või üheaastase vangistusega. Samas ei olnud tal tuua näidet, et kedagi oleks tagantjärele selle teo eest karistatud.
Vabariigi valimiskomisjoni esimehe Alo Heinsalu sõnul pole kandidaatide alalise elukohaga seotud probleemidele õnnestunud paljude aastate jooksul head lahendust leida. Kuna valimiskomisjonid peavad kandidaatide registreerimisotsuse tegema viie päeva jooksul, siis pole ka võimaliku kahtluse korral reaalne alustada menetlust, et teha kindlaks, kas kandidaadi esitatud elukoht on ka tegelikkuses tema püsiv elukoht.