Kui seni on alaealisena tõsise kuriteo toimepannud isikutele määratud karistusena mitmekuiseid šokivangistusi, siis uue eelnõu järgi võib sellise vangistuse maksimaalne pikkus olla 30 päeva.
Alaealiste šokivangistus saab 30-päevase piiri
20. juuli 2013, 22:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alaealisena kolm inimest surnuks sõitnud Joosep Laiksoo mõisteti 2008. aastal kolmeks kuuks trellide taha. Aasta hiljem tunnistas kohus süüdi 15aastase Raineri liiklusnõuete rikkumisega ettevaatamatusest 48aastase naise surma põhjustamises ning karistas teda pooleteiseaastase vangistusega, millest ta pidi reaalselt ära kandma kaks kuud vangistust. Nende juhtumite puhul oli tegu šokivangistusega.
Kolmapäeval kooskõlastusele saadetud karistusseadustiku muutmise eelnõu seab alaealisena kuriteo toimepanemise eest karistamise lae. Eelnõu järgi ei või koheselt ärakantava vangistuse pikkus olla pikem kui 30 päeva.
Ülejäänud mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut kuritegu ning järgib kriminaalhoolduse ajal käitumiskontrolli nõudeid ja täidab talle pandud kohustusi.
Minimaalse katseaja pikkust lühendatakse 18 kuult kuue kuuni. Kriminaalhoolduse all olemine on isikule koormav ja pingutust nõudev ning seetõttu peaks määratav katseaeg olema paindlik ja mitte pikem kui hädapäraselt vajalik, leitakse eelnõus.
Katseaja minimaalse tähtaja alandamine võimaldab kohtul, lähtudes isikust ja toimepandud kuriteost, mõistetavat karistust rohkem individualiseerida ja karistusel on suurem mõju. Määratava katseaja maksimaalne kolmeaastane määr jääb muutmata.