Karm elukool kaugel maal

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Relvaga tööpostil: Martin Plaser istub Afganistanis kontrollpunktis ja ootab kohalikke, et nendega läbirääkimisi pidada. «Habe on visiitkaart,» selgitab ta.
Relvaga tööpostil: Martin Plaser istub Afganistanis kontrollpunktis ja ootab kohalikke, et nendega läbirääkimisi pidada. «Habe on visiitkaart,» selgitab ta. Foto: Erakogu

Martin Plaser ei öelnud naisele, kuhu ta läheb. Ütles hoopis teise koha kui see, kuhu tegelikult siirdus; ütles, et läheb Inglismaale koolitusele, ning saatis selle kinnituseks koju isegi mõned postkaardid.

Kui Martin Plaser oli saanud 18 ning lõpetanud kutsekooli, tuli valida, kas minna ajateenistusse või ülikooli. Ta valis hetkegi kahtlemata ajateenistuse. Ja kui ta kaitseväest viis aastat tagasi lahkus, otsustas seal saadud kogemused eraturvaäris ellu rakendada ning ... minna Afganistani.

«Kui Afganistani jõudsin, ei teadnud ma, mis meid ees ootab, ja just seetõttu ei tahtnud ka oma naisele öelda, kuhu lähen,» põhjendab ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles