Eeva Jeletsky: hoidiseabi Hundi «metsavahilt»

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Tarmo Niitla

On hoidiste tegemise aeg. Rabarberid said juba juunis sügavkülma, maasikamoosid on olemas, vaarikad, mustad sõstrad ja mustikad saab ka – esimesi ja teisi on oma maakodus küllaga, kolmandate tarvis tuleb üks metsaretk teha.

Peavalu valmistavad aga hapukurgid – mõtisklen ma hommikukohvi kõrvale. Eelmisel suvel tegime neid kümme purki, mis oli üsna õige kogus, tuleb nüüdki sama palju teha. Kurgikasvatajad räägivad, et tänavu on kurgid paar nädalat tavalisest varasemad, nii et on õige aeg nende peale mõtlema hakata. Kurgid saab Tartu turult, nende hapendamiseks vajalikke maitsetaimi aga küll turult osta ei täi – talumehed on aru saanud, et sel kraamil hea minek on, ja küsivad suisa hingehinda – see läheks kallimaks kui kurgid ise. Aga ehk on sõbral – Hundi «metsavahil» seda värki? Möödunud aastal oli.

Lõpetan kohvi ja istun arvuti taha, et asja uurida ning vaadata, mis maailmas uudist. Nagu tellitult! Facebookis ilutseb sõbra staatuseuuendus: «Pakun kurgi hapendamise stardikomplekte. Sisaldab tillivarsi, mustsõstra, kirsi- ja tammelehti, mädarõika lehti ja juurikat, küüslaugu nuppe. Tartus võin kohale tuua.» Helistan sõbrale. «Ma tulen täna Tartusse jah – üks tööots ootab, õhtul sõidan Hunti tagasi. Aga tulge ka! Teeme sauna. Pärast võtate kurkide jaoks vajaliku kaasa,» kõlab minu pärimisele vastuseks. Mõeldud, tehtud – kolm tundi enne päikeseloojangut asume koos elukaaslasega Hundi poole teele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles