Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Arstid jäävad rahapuudusel kollektiivleppest ilma
Leppe puudumine võimaldab palku langetada

FOTO: Caro / Scanpix

Eesti Haiglate Liit ei näe võimalust kollektiivleppe sõlmimiseks Arstide Liiduga, kuna selleks ei jätku raha.


«Riiklik lepe arstidega mõjuks Eesti tervishoiule küll hästi, kuid arvestades tervishoiuvaldkonnas toimunud ulatuslikke kärpeid riigieelarve tasakaalustamiseks ei näe Haiglate Liit võimalust täiendavate rahaliste kohustuste võtmiseks. Kindlasti püüavad haiglad maksta arstidele jätkuvalt konkurentsivõimelist palka, muus osas lähtume kehtivast tööõigusest,» ütles Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees Urmas Sule.

Praegu kehtib tervishoiutöötajate tunnipalga alammäära kollektiivleping Eesti Õdede Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liiduga. 18. veebruaril 2009. a allkirjastastatud protokolli alusel kehtib 16. märtsil 2007 sõlmitud kollektiivleping edasi ka tänavu.

Urmas Sule rääkis Postimees.ee’le, et kui õendus- ja hooldustöötajaid esindavate liitudega allkirjastati eelmine kollektiivleping, siis Arstide Liit sellega ei liitunud. Nüüd on aga arstid  algatanud protsessi, et leppida kokku euroopalikud töötingimused, mis praeguses majanduslikus olukorras on Sule sõnul äärmiselt keeruline.

Näiteks võib kollektiivleping anda Sule sõnul pikema puhkuse või pikema koolitusaja, kuid kuna sellisel juhul peab keegi töötajat samal ajal asendama, siis nõuab see kõik raha, mida praegu pole. Keegi poleks aga Sule sõnul nõus sellega, et puhkust pikendatakse ja palka samal ajal vähendatakse.

«Me peame väga vajalikuks, et arstidel oleks riiklik kollektiivleping, aga hetkel me ei näe võimalusi,» märkis Sule.

Kollektiivleppe puudumine võimaldab palku langetada

Sule märkis, et praegu on oluline võimalikult vähe inimesi tervishoiusektoris koondada, sest ravi vajavate inimeste arv raskel ajal kindlasti ei vähene. Samuti ütles ta, et kuigi kollektiivlepingu puudumine jätab arstid ilma kindlast piirist palga alandamisel, ei tea ta ühtegi haiglajuhti, kes tahaks kvalifitseeritud arstide töötingimusi halvemaks muuta, sest see tooks kaasa nende lahkumise välismaale.

«Arstide tööjõuturg ei ole mitte ainult Eesti, vaid terve Euroopa Liit,» märkis Sule, kelle sõnul on arstide töötingimuste halvemaks muutumise puhul suurimaks riskiks see, et noored tohtrid hakkavad minema Soome, Rootsi, võib-olla ka Saksamaale. Arstide defitsiit ei ole Euroopa Liidus tema sõnul praegu kuhugi kadunud.
 

Tagasi üles
Back