Ametiühingud jätkavad läbirääkimisi poodide lahtiolekuaegade reguleerimiseks

Heidi Ojamaa
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pood. Pilt on illustratiivne.
Pood. Pilt on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson ning teenindus- ja kaubandustöötajate ametiühingu juht Elle Püttsepp kinnitasid, et jätkavad läbirääkimisi kaubanduskettidega poodide lahtioleku aegade reguleerimiseks.

Peterson märkis, et ilmselt kulub selle kokkuleppe saavutamiseks veel mõned aastad, kuid ühiskond on küpsemas selles suunas. «Põhjusi miks arutelu jätkata on mitmeid, kasvõi see, et nii kui teema taas tõuseb leidub poliitikuid, kes tahavad seda riiklikult reguleerima hakata. Ametiühingud kindlasti jätkavad selles suunas tööd, et lahtiolekuajad ja töötajate palgad reguleeritakse sektori sisese kokkuleppega.»

Ta lisas, et teenindus- ja kaubandustöötajate ametiühing on täna üks kiiremini kasvavaid ühinguid, mis on märk töötajate huvist seista oma õiguste eest. «Samuti mängib olulist rolli ettevõtete arv, kes ametiühinguga läbirääkimisi peab ning ka nende arv on järjest kasvanud.»

Peterson märkis, et arvestades tööturul toimuvaid muutusi ja ametiühingu arengut on surve tööandjatele pidevalt kasvav. «Inimesed peavad hakkama tegema tööd mõistlikumalt, mitte tühjas poes istuma. On asju mida konkurentsiamet keelab, nagu toodete hindades kokkuleppimist, aga töötajate huvide kaitseks sõlmitud kollektiivlepingut amet ei keela.»

Petersoni sõnul on paneb tööandjad ka järjest suuremasse sundseisu ka kasvav tööjõu probleem, kvalifitseeritud tööjõudu jääb järjest vähemaks ning sektoris on suur kaadri voolavus. «Tegu on madalapalgalise ametikohaga, kui see positsioon aga täitamata on tekib probleem. Tööandjad ei saa lõputult jätkata odava tööjõuga.»   

Teenindus- ja kaubandustöötajate ametiühingu juht Elle Püttsepp märkis, et kvalifitseeritud tööjõudu oodatakse Soomes. «Kui müüjal tekib ka keele probleem, läheb ta Soome koristajaks ja teenib ka paremini.»

Püttseppa sõnul muutub tööandjatele ühel hetkel pidev töötajate koolitamine Soome turu jaoks liiga kalliks. Ta lisas, et ametiühing jätkab läbirääkimisi kaupmeeste liiduga ning loodab peatselt saavutada positiivseid tulemusi.

Teenindus- ja kaubandustöötajate ametiühingusse kuulub ligi 1200 müüjat.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles