Kultuuriministeerium saatis nädala algul kooskõlastusringile seadusemuudatuse, mis peaks vähendama mõnekümne loovisiku pingutusi ravikindlustuse saamiseks, samas on ministeeriumi kinnitusel tegu vaid esimese sammuga, et vabakutseliste kultuuriinimeste ravikindlustuse probleemid lahendada.
Eelnõu seletuskirjas nimetab ministeerium muudatuste eesmärgiks leevendada vabakutseliste loovisikute ravi-ja pensionikindlustusega seotud probleeme, mis tulenevad nende tegevuse ja sissetuleku laekumise eripärast. Muudatused on algselt välja pakkunud kultuuriministeeriumi juures 2011. ja 2012. aastal tegutsenud töörühm.
Seletuskirjas märgib ministeerium, et loovisikute ja tunnustatud loomeliitude osas omab eelnõu «teatavat sotsiaalset mõju», laiendades võimalust taotleda vabakutselise loovisiku toetust.
Kui praegu peab toetuse taotleja registreerima ennast füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE), et tal oleks võimalik tasuda sotsiaalmaksu ja saada ravikindlustust, siis edaspidi selline kohustus kaoks ning toetust saava loovisiku eest hakkaks sotsiaalmaksu tasuma loomeliit.
Siiski puudutab muudatus eeldatavalt väga väikest ringi inimesi: kui kokku on Eestis 15 tunnustatud loomeliitu, mis ühendavad enam kui 4000 inimest, siis vabakutselise loovisiku toetust saab neist vaid mõnikümmend. 2010. aastal oli toetusesaajaid 38 ja aasta hiljem 36. Seaduse jõustudes ei ole ette näha ka eelarveliste kulude suurenemist, seisab seletuskirjas.
Alampalga suurust toetust makstakse loovisikutele ajutisel loometegevusest saadava sissetuleku puudumise perioodil kuus kuud kuni üks aasta ning juba praegu on toetusele lisaks ette nähtud ka vahendid sotsiaalmaksu maksmiseks – varem maksti summa välja loovisikule, eelnõu järgi tasuks seda samadest vahenditest loomeliit.
Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Ragnar Siil nentis, et eelnõuga ette nähtud muudatus on iseenesest väike ning pigem mõeldud selleks, et vähendada asjaajamise koormust loovisikuile. «See on ju absurd – selleks, et saada toetust, mis on mõeldud inimestele, kes sissetulekut ei oma, pead sa ennast tegema ettevõtjaks. See tundub juba teoreetiliselt väga totter,» lausus ta.
Samas näitab nii ministeeriumi kui loomeliitude analüüs, et just bürokraatia on põhjus, miks toetusesaajaid on praegu vähe. «Kui sa täna oled loovisik, kellel sissetulekut pole, ja sa tead, et toetuse saamiseks pead sa minema ja registreerima ennast, siis see tähendab, et sa pead tegema raamatupidamist, tegema aruannet,» selgitas Siil ja lisas, et toetuseperioodi lõppemisel peatatakse enamasti FIEna tegutsemine.
Nii võib muudatustega mitte ainult lihtsamaks minna 30-40 toetust saava loomeinimese elu, vaid tulla juurde ka neid abisaajaid, kes muidu pelgasid bürokraatiat, märkis ta.
Lisaks sellele on ministeeriumid jõudnud kokkuleppele ravikindlustuse seaduse muutmises, nii et ravikindlustusega oleksid hõlmatud ka lühemaajaliste võlaõiguslike lepingute alusel tegutsevad inimesed, sealhulgas loovisikud.
Kultuuriministeeriumi hinnangul on lühiajaliste töölepingute ja võlaõiguslike lepingute alusel tegutsevad vabakutselised loovisikud kõige suurem riskirühm, sest kindlustatu staatus on ette nähtud vaid inimesele, kes töötab üle ühekuulise töö- või üle kolmekuulise töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamise lepingu alusel ja kelle eest maksab sotsiaalmaksu tööandja või tellija.
Seejuures tekib kindlustuskaitse kolmekuulise ooteajaga ja lõpeb kaks kuud pärast temaga lepingu sõlminud isiku sotsiaalmaksu maksmise kohustuse lõppemist. Kuna valdavalt on loovisikute tegevus perioodiline ja toimub lühikeste ajavahemike kaupa, siis suurenevad kindlustuskaitsevabad perioodid või enamasti kindlustuskaitset ei tekigi.
Sotsiaalministeeriumis ongi praeguseks valminud eelnõu, mis annaks ravikindlustuse tekkimiseks võimaluse senise kolmekuulise miinimumtähtajaga lepingu asemel juba ühekuulise võlaõigusliku lepingu puhul.
Asekantsler Siili sõnul on keeruline prognoosida, kui paljusid loomeinimesi muudatus võiks mõjutada, kuid vähemalt paarisajale inimesele peaks see ravikindlustuse andma küll.
«Kui sa maksad küll maksud ära, aga tead, et sellest ei teki sulle mingit sotsiaalset garantiid, haigekassa kaarti ei saa, siis kindlasti on inimesi, kes võivad jätta sellepärast ametliku lepingu tegemata. Nüüd on neil veel suurem põhjus sõlmida ametlikult lepinguid, sest sellest tuleb neile otsene kasu,» rääkis Siil, kelle sõnul võib muudatuse mõju olla seega veelgi suurem.
Kolmas, praegu veel läbirääkimiste faasis olev ettepanek puudutab tema sõnul inimesi, kes saavad tasu ebaregulaarselt, kuid maksavad riigile sotsiaalmaksu aastas rohkem, kui seaduses toodud sundkindlustusmäära miinimum ette näeb. «Sotsiaalmaksu summeerimise teema on väga keeruline, see on tehniliselt keeruline ja see nähtavasti ei saa puudutada ainult loovisikuid,» lausus ta.
Kõige keerulisemaks nimetas ta ravikindlustuse probleemi aga nii-öelda vahepealses loovisikute grupis. «Need on kultuuriinimesed, kes midagi ikka teenivad, aga mitte piisavalt, et maksta ei kuu- ega aastapõhiselt miinimumi. Seal meil täna mingit väga head lahendust ei ole,» nentis Siil.
Siiski kinnitas ta, et ka nende inimeste ravikindlustuse probleemi lahendamine võetakse järjekorda. «Kõigepealt peame ära tegema need muudatused, mis puudutavad inimesi, kes üldse ei teeni, ja sotsiaalmaksu summeerimist.»