Sigrid Kõiv: vaat meie omal ajal …

Sigrid Kõiv
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sigrid Kõiv
Sigrid Kõiv Foto: Peeter Langovits

Teadagi, vanasti oli muru sinisem ja taevas rohelisem. Lapsed olid tragid ja töökad, allusid vaidlemata õpetajate ja sugulaste korraldustele, sõid kõike ja armastasid õues mängida. Tänapäeval istuvad lapsed ainult arvuti ees, midagi teha ei viitsi, hauguvad vastu ja söövad kartulikrõpse.

Kui mõni murelik lapsevanem (nemad räägivad tavaliselt teiste inimeste lastest) või kasvatusekspert tänapäevased kasvuraskused jutuks võtab, elatakse talle portaalides ja sotsiaalvõrgustikes tulihingeliselt kaasa. Jääb vaid imestada töö madala tootlikkuse üle Eestis, kui meil nii palju usinuse ja kasinuse vaimus kasvatatud inimesi on.

Ja iga kord leidub ka keegi, kes kirjutist ilmselt omaenese sünniaasta järgi kohendades loetleb üles põhjused, miks tema põlvkond on tänapäeva lastest kordades visam, kangem ja karastunum. Esiteks hämmeldab see, et keegi ikka veel arvab, et on keegi, kes seda lugenud pole. Teiseks ei kannata vähemalt kaks asja selles loetelus üldse kriitikat: piirete puudumine trepil on igal ajal kuritahtlik lohakus ja autorohkuses on kiivrita jalgarattaga sõitmine lihtsalt rumal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles