Lõputööde juhendamine sai tagasilöögi üliõpilaste arvu plahvatusliku tõusuga, tõdeb Tartu Ülikool, kutsudes tudengeid aktiivsemalt üles õppejõudude kohta tagasisidet andma ning seda ka arvesse võtma juhendaja valimisel.
Tartu Ülikool: juhendajate ajanappuse taga on üliõpilaste plahvatuslik kasv
26. juuli 2013, 15:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üliõpilase juhendamine tema lõputöö kirjutamisel kuulub õppejõu tööülesannete hulka, olles kindlasti üks tähtsamaid mitmete teiste seas, sõnas Tartu ülikooli teadusprorektor Marco Kirm.
«Viimasel kümnendil toimunud plahvatuslik üliõpilaste arvu tõus viis ilmselt paljudes kõrgkoolides selleni, et õppejõududel ei jäänud ka parima tahtmise juures enam piisavalt ressurssi üliõpilastööde korralikuks juhendamiseks,» tõdes ta samas.
Seetõttu on Tartu Ülikool viimastel aastatel hinnanud kriitiliselt üle ka juhendamisvõimekust ning vastavalt sellele korrigeerinud ka vastuvõtu koguarvu. «Iga üliõpilane, kes ülikooli vastu võetakse, peab olema kindel, et ta leiab endale juhendaja, kellel on piisavalt aega tema juhendamiseks – nii nagu õppetöös, on ka lõputöö kirjutamisel ja juhendamisel oluline kvaliteet, sh kommunikatiivsel tasandil,» sõnas Kirm.
Juhendamise olemus ja sellele pühendatavad tunnid on õppevaldkonniti erinevad. «Kõige õigem oleks juhendaja ja juhendatava(te) vahel uurimistöö kirjutamise alguses kokku leppida vastastikused ootused ja võimalused, sh kontaktivahendid (e-kirjad, kohtumised jm) ning -tingimused (kohtumiste regulaarsus, e-kirjadele vastamise tähtajad), töö valmimise etapid ja ajakava ning mõlema poole ülesanded. Töö õigeaegseks valmimiseks tuleb sellega alustada piisava ajavaruga, mitte jätta viimasele minutile, mis ei ole kumbagi poole huvides. Tegu peab olema mõlema poole õiguste ja kohustuste kokkuleppimisega, olgu see siis mitteametlikult või ametlikult, nii nagu seda tehakse Tartu ülikooli doktoriõppes, kus on kasutusel doktoriõppe lepe,» selgitas teadusprorektor.
Tartu Ülikoolis on üliõpilastel võimalus anda õppejõu töö, sealhulgas ka juhendamise kohta tagasisidet ning Kirmi kinnitusel võetakse seda arvesse õppekorralduses muudatuste tegemisel, aga ka õppejõudude ametikohale sobivuse hindamisel. «Üliõpilaste tagasiside põhjal toimuvad näiteks vestlused õppejõududega, õppejõudude koolitused ning tunnustatakse ka parimaid õppejõude.»
«Suur osa tudengite tagasisidest õppejõududele ja õppetööle on Tartu Ülikoolis tehtud avalikuks, nii et ka üliõpilaskandidaat näeb juba enne õppima asumist varasemate üliõpilaste tagasiside põhjal, millise õppeainega on tegu (nt raskusaste, iseseisva töö maht jms) ning milline on olnud nende hinnang õppejõule. Kui usinalt ja vastutustundlikult üliõpilased seda võimalust kasutavad, on nende endi otsustada,» lisas Kirm.
«Kokkuvõttes kutsun nii tudengeid kui õppejõude J. Lotmani eeskujul üles kollegiaalsele koostööle õppekvaliteedi parandamisel,» ütles teadusprorektor.
Tallinna Ülikooli organisatsioonikäitumise magister Triin Hertmann kirjutas Postimehe arvamusportaalis, et ülikoolides on hulk õppejõude, kelle ainus panus juhendamisse on panna valmis lõputöö esilehele oma allkiri ja kasseerida sisse juhendamise eest ette nähtud tasu, jättes tööd kirjutava tudengi jalgratast leiutama. Ta pakkus välja, et tudengi ja juhendaja vahel võiks töö kirjutamise ajaks tekkida lepingulaadne suhe, mis paneb õigused-kohustused paika; tagasiside vormiks võiks olla tudengite antav avalik reiting ja kommentaarid koostöö kohta.