Tublid statistikud veebiavarustest on kokku lugenud, et «Lõpp» paiskab oma vähem kui kahetunnise kestuse jooksul vaatajale näkku umbkaudu 300 f-pommi. Osale sihtgrupist sellest juba piisab, kuid õnneks jagub «Lõpus» sisu ka neile, keda roppused ja nokunaljad ei paelu.
Tellijale
Pidu pärast maailmalõppu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Film saab alguse lennujaamast, kus näitleja Seth Rogen korjab üles lennukilt saabunud sõbra, samuti Kanadast pärit näitleja Jay Barucheli – mõlemad nimekad ja teenekad tegijad, kes aga siin lihtsalt häbitult lõbutsevad ning iseenda ja Hollywoodi üle nalja heidavad.
Sealsamas lennujaamas ründab Rogenit «fänn», kes näitlejat hurjutab: «Sa mängid igas filmis alati ühte ja sama tegelast. Millal sa lõpuks näitlema hakkad?»