Välisministeerium nimetas Vene Föderatsiooni välisministeeriumi avaldust Sinimägede mälestusürituse kohta pahatahtlikuks.
Välisministeerium taunib idanaabrite avaldust Sinimägede mälestusürituse kohta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa välisministeerium kritiseeris oma avalduses taaskord teravalt nädalavahetusel Sinimägedes toimunud Teises maailmasõjas langenute mälestusüritust.
Venemaa välisministeeriumi kodulehel esmaspäeval avaldatud informatsiooni- ja pressiosakonna asedrirektori Maria Saharova kommentaari kohaselt rikub iga-aastane SS-veteranide kohtumine Eestis räigelt rahvusvahelist õigust.
«Meie arvates on vastuvõetamatu pühaduseteotus Eestis toimuvad katsed avaldada austust SS-i timukatele, kes vastavalt Nürnbergi rahvusvahelise sõjatribunali kohtuotsusele vastutavad paljude tapmiste ja metsikuste eest okupeeritud aladel,» teatas Zaharov.
Eesti välisministeerium märgib kahetsusega, et Vene Föderatsiooni välisministeeriumi avaldus Sinimägede mälestusürituse kohta on pahatahtlik.
«27. juuli mälestusüritus on Teises maailmasõjas langenute ja kannatanute mälestamine. Eestis on kõigil õigus mälestada sõjas hukkunuid. Teine maailmasõda on inimkonna lähiajaloos üks traagilisemaid sündmusi ja on igati inimlik, et sõjas hukkunuid mälestatakse,» seisab Eesti välisministeeriumi avalduses.
«Eesti Vabariik on hukka mõistnud kõigi Eestit okupeerinud totalitaarsete režiimide kuriteod. Me taunime igasuguseid ideoloogilisi manipulatsioone sellel teemal,» teatas välisministeerium.
Laupäeval toimus Ida-Virumaal Sinimägedes traditsiooniline 20. Eesti relvagrenaderide SS-diviisi veteranide kokkutulek, mis politsei kinnitusel möödus rahulikult ning vahejuhtumiteta. Kunagisi lahinguid kogunes meenutama umbes 110 inimest.
25.juulist 12. augustini 1944 Sinimägedes Punaarmee ja Saksa vägede vahel toimunud lahingud on teadaolevalt veriseimad, mis Eesti pinnal kunagi toimunud. Hinnanguliselt ulatusid 1944. aastal Narva rindel peetud lahingute kaotused mõlemal poolel kuni 180 000 inimeseni, kelle seas on ka vähemalt 37 000 langenut.
Sõjategevuses sai kannatada ja hukkus ka ümbruskonnas elanud tsiviilisikud. Lahingud tõid kaasa hävingut kogu piirkonnale.
Eesti ei osalenud Teises maailmasõjas riigina. Nõukogude Liit likvideeris Eesti sõjaväe 1940. aastal. Nii Saksamaa kui Nõukogude Liit viisid okupeeritud Eestis rahvusvahelise õiguse vastaselt läbi sundmobilisatsiooni.