Eesti ja Leedu seostavad hiljutisi õhupiiri rikkumisi Venemaa ning
Valgevene ühiste sõjaväeõppustega, mis toimuvad sügisel Balti riikide ja Poola lähedal.
Tellijale
Venemaa hoiab naabreid teadmatuses
30. juuli 2013, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi Venemaa ja Valgevene teatasid ühiste strateegiliste suurõppuste «Zapad 2013» korraldamisest juba mullu sügisel, on infot selle kohta avaldatud vähehaaval. Alles juunis teatati, et õppused toimuvad 20.–26. septembrini Vene Lääne sõjaväeringkonnas, Läänemeres ja Barentsi meres ning sellest võtab osa 10 400 Valgevene ja 2500 Vene sõjaväelast, umbes 60 lennukit ja kuni 250 lahingumasinat.
Vene relvajõudude kindralstaabi juht Valeri Gerassimov, kes sõjaväelasena on teeninud ka Eestis, juhtides Nõukogude armee lahkumist, andis aga läinud nädala neljapäeval mõista, et osalejate arv võib siiski suureneda. «See näitaja pole lõplik ja võib muutuda,» märkis Gerassimov uudisteagentuurile Interfax.
Õppuste toimumispaigaks olev Lääne sõjaväeringkond moodustati 2010. aastal Eestist, Lätist ja Soomest itta jääva endise Leningradi sõjaväeringkonna, Moskva sõjaväeringkonna ja Kaliningradi erikaitsepiirkonna ühendamise teel. Seega toimuvad õppused Balti riikide vahetuses läheduses.
Allianss harjutab kaitset
Kuigi Venemaa ja Valgevene teatel kavatsetakse kaitseõppused läbi viia kahes etapis üheksal Venemaa ja Valgevene õppepolügoonil, pole Minsk ega Moskva toimumispaiga kohta täpsemat infot avaldanud.
Küll aga teatas läinud nädalal Brüsselis NATO-Vene Nõukogu kohtumisel osalenud Venemaa asekaitseminister Anatoli Antonov, et õppuste stsenaarium näeb ette Venemaa liitlase – Valgevene – kaitsmist selle territooriumile tunginud «terroristlike grupeeringute ja ebaseaduslike relvarühmituste» eest.
Varem oli Venemaa teatanud, et väeõppustel läbi mängitav stsenaarium sarnaneb neli aastat tagasi Leedu ja Poolaga piirnevatel Valgevene aladel ning Kaliningradi eripiirkonnas toimunud õppuste omaga. Toona nägi stsenaarium ette sekkumist olukorras, kus Poola ja Leedu on alustanud sõda Valgevene vastu, tuues põhjuseks seal elava leedu vähemuse väärkohtlemise.
«Plaani väljatöötamisel kasutati ühte võimalikku varianti kriisisituatsiooni tekkimisel ja konflikti süvenemisel, mille sisuks on riikidevaheliste suhete teravnemine rahvustevahelisel, rahvuslik-religioossete vasturääkivuste ja territoriaalsete pretensioonide baasil,» selgitas Valgevene esimene asekaitseminister Peter Tihhon juunis Valgevene riikliku uudisteagentuuri BELTA vahendusel õppuste plaani.
Erinevalt 2009. aasta õppustest avaldas Antonov valmisolekut kutsuda õppusi vaatlema alliansi esindajad. «Ma tahan rõhutada, et me teeme seda enne, mitte õppuste ajal nagu varem,» märkis Antonov uudisteagentuuri ITAR-TASS vahendusel, lubades alliansi teavitamiseks korraldada ka erikohtumise ja lisades, et õppuste näol pole tegemist sõjaliste musklite näitamisega, vaid sammuga nüüdisaegse ja efektiivse armee loomise poole.
«Vältimaks pisematki põhjust noomida Venemaad nende õppuste pärast, korraldame «Zapad 2013» kohta info jagamiseks spetsiaalse nõupidamise. Me räägime õppuste eesmärkidest, osalevate vägede koosseisust ning teistest manöövritega seotud küsimustest,» märkis Antonov, täpsustamata siiski selle kohtumise aega ja kohta. Küll aga lubas Antonov, et kohtumisi korraldatakse veel nii enne kui ka pärast õppusi.
Vaatamata lubadusele pole NATO ega ka Eesti veel ametlikku kutset saanud. «Tänase seisuga Eestile kutset tulla vaatlema õppust «Zapad 2013» veel laekunud ei ole,» kinnitas välisministeerium vastuseks Postimehe järelepärimisele. Sama kinnitas ka kaitseministeerium.
Valmisolekut NATO vaatlejad õppustele kutsuda avaldas Venemaa pärast seda, kui NATO oli juunis kutsunud Venemaa vaatlejad sügisel Balti riikides ja Poolas toimuvatele õppustele «Steadfast Jazz», kuhu oodatakse umbes 5000 sõjaväelast. Tegemist on kümne aasta suurima kollektiivkaitseõppusega Läänemere piirkonnas ning ulatuslikuma alliansi õppusega pärast Balti riikide alliansiga liitumist.
Õppustel mängitakse läbi alliansi liikmete ühine reageering agressioonile ühe liikmesriigi vastu, mis sisuliselt tähendab tegutsemist kollektiivkaitse rakendumise korral, mille paikapidavuses on pärast 1999. aastal ja hiljem organisatsiooniga liitunud Kesk- ja Ida-Euroopa ning Balkani riigid kahelnud.
«Kaks õppust ei ole omavahel seotud, kuigi toimuvad samas piirkonnas suhteliselt samal ajal,» kinnitas Eesti välisministeerium vastuseks küsimusele, kas NATO esitatud kutse võis olla põhjus, miks Antonov seesuguse avalduse tegi.
NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni kinnitusel pole «Steadfast Jazz» suunatud ühegi riigi vastu. Samuti märkis Rasmussen, et kuna NATO lähtub põhimõttest, et õppused on avatud, oodatakse sama ka Venemaalt, mainides eraldi just õppust «Zapad 2013». Rasmussen rõhutas, et probleem pole mitte õppustes kui sellistes, vaid infovahetuses.
Venemaa näib vähemalt ametlikult alliansi seesugustesse avaldustesse suhtuvat siiski skeptiliselt. Antonov avaldas läinudnädalasel kohtumisel NATO liikmesriikide saadikutega kahtlust, kas «Steadfast Jazz» suurendab usaldust Venemaa ja NATO vahel.
«Ma ei varja, et Venemaa kaitseministeeriumis tekitas hämmeldust õppuste eesmärk, mis näeb ette Washingtoni lepingu artikli viis kasutamist, et vastata Poola-vastasele agressioonile. Nendest õppustest õhkub külma sõja hõngu. Kuidas saavad sellised sammud aidata kaasa usalduse kasvule Venemaa ja NATO riikide vahel?» küsis Antonov.
«Ma tahan rõhutada, et erinevalt maikuisest NATO infotunnist «Steadfast Jazz 2013» kohta avalikustame meie täna märksa detailsemat infot õppuste eesmärkide ja ülesannete, ettevalmistusetappide, üksuste tegevuse ja ülesannete, õppuste piirkonna – konkreetsete polügoonide ja territooriumide, juhtimisstruktuuri, osalejate koosseisu ja sõjatehnika kohta. Kas see pole lisapanus vabatahtlikku sõjalisse läbipaistvusesse?» küsis Antonov.
Provokatiivsed lennud
Vaatamata Venemaa avaldatud infole on Balti riigid ja Poola siiski avalikult muret avaldanud. Läti kaitseminister Artis Pabriks märkis juunikuises usutluses uudisteagentuurile BNS, et Venemaa on riigi lääneosas suurendanud sõjalist võimsust ja kallutanud jõudude tasakaalu piirkonnas enda kasuks.
«Me ei tohiks sellepärast paanikasse sattuda, aga me peaksime endale teadvustama, et Vene sõjatehnika hulk lääneregioonis kasvab. Sõjalise tasakaalu kadumisega jääb Balti regioon ebasoodsasse olukorda, sest me ei ole ülemäära relvastatud piirkond,» ütles Pabriks, kelle sõnul on Vene relvajõud õppustega «Zapad 2013» võtnud sihikule ühe konkreetse territooriumi, viidates sellega Läänemere piirkonnale.
Eesti ja Leedu on viidanud ka hiljutistele õhupiiririkkumistele, mida mõlemad seostavad lähenevate Venemaa-Valgevene sõjaväeõppustega. Kui Vene sõjalennuk 18. juulil rikkus Vaindloo saare lähedal Eesti õhupiiri, märkis kaitseminister Urmas Reinsalu, et selliseid provokatiivseid lende Läänemere kohal on oodata ka sügiseste õppuste ajal. Venemaa on piiririkkumist eitanud.
Piiririkkumistele on viidanud ka Leedu, kelle õhuruumi tungis aprillis Valgevene sõjalennuk. Kuigi Leedu kaitseminister Juozas Olekas nimetas seda toona «väikeseks rikkumiseks», tuleb Leedu sõjaväeluure juunikuise raporti järgi olla piiririkkumisteks valmis ka sügiseste õppuste ajal.
«Selle intensiivse sõjalise tegevuse ajal võivad leida aset tahtlikud ja tahtmatud Leedu maismaa- ja õhupiiri rikkumised, lisaks veel mitmesugused vahejuhtumid. Venemaa sõjalist tegevust lääne suhtes tuleks pidada sõjalise võimsuse demonstratsiooniks,» öeldi raportis.
Samuti märgiti raportis, et õppustel harjutatakse ka pealetungioperatsioone, võrreldes seda 2009. aastal korraldatud sõjaväeõppustega «Zapad 2009», mille käigus harjutasid strateegilised raketiväed ennetatavat tuumarünnakut Varssavile ja rünnakuid Balti riikidele.
«Zapad 2013»