Argielu pöörasus lastepärases keeles

Jaanika Palm
, lastekilastekirjanduse uurija
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alvar Jaaksoni illustratsioon Anti Saare raamatust «Kuidas meil asjad käivad».
Alvar Jaaksoni illustratsioon Anti Saare raamatust «Kuidas meil asjad käivad». Foto: Repro

Ilona Martson jagas aastaid tagasi meie lastele kirjutajad laias laastus tädideks ja krutskimeesteks («Lastekirjandus otsib autorit», Eesti Päevaleht, 1. juuni 2000). Tädide suurimaks plussiks pidas kriitik nende oskust lapse maailma sisse elada ja põhieesmärgiks «pakkuda võimalikult turvalist, vahel ka muinasjutulikku kodu-maailma, kus tegutsevad kilkavad jõnglased, keda leebelt manitsevad naerusuised vanemad. Igast jutust võib alati leida oma õpetusiva.»

Krutskimeestena käsitles Martson kirjut seltskonda, «kelle hulka kuulub humoriste, multifilmi-inimesi, luuletajaid ja lihtsalt lapsemeelse ilmavaatega persoone, kelle kreatiivsus mõnikord lasteraamatu kujul välja purskab».

Ei tea, kas liigitus meil enam kehtibki, kuid kui see nii oleks, kuuluks krutskimeeste hulka kindlasti ka Anti Saar. Ta on sündinud 1980. aastal, õppinud Tartu Ülikoolis semiootikat ning töötanud enamasti tõlkija ja toimetajana. Täiskasvanutele mõned teosed («Kuidas sa ära läksid ja mina maha jäin» 2006, «Nemad kaks» 2008, «Tekste siledast ruumist» 2009) avaldanud kirjanik tuli välja oma esimese lasteraamatuga «Kuidas meil asjad käivad».

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles