Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/06/15/194248t1hf2a9.jpg)
«Meil on meeles. Me ei unusta. Me ei lase maailmal unustada,» nende sõnadega lõpetati eile USAs Washington D.C.s toimunud Baltimaade esimese ühise 1941. aasta küüditamise mälestamisele pühendatud kokkutulek.
Ameerika Ühendriikide pealinnas asuva kommunismiohvrite memoriaali juures toimunud üritusel lugesid piirkonna Eesti, Läti ja Leedu organisatsioonide esindajad ette 1941. aasta 14. juunil küüditatute nimesid. Tunniajase koosviibimise lõpus asetasid kolme riigi diplomaadid mälestusmärgi ette pärjad.
Ava- ja lõppsõnad lausunud Maria Pedak-Kari Washingtoni Eesti Seltsi juhatusest esitas üleskutse Vene Föderatsiooni valitsusele, et viimane küüditamisi tunnistaks ja juhtunu pärast vabandaks. Lisaks pani ta kohalviibinutele südamele, et nad mälestusi toimunust edasi kannaks, sest vaid nii saab selliseid koledusi tulevikus vältida.
Mullu kirikuelu edendamise eest USAs teenetemärgi saanud praost Toomas Vaga meenutas, et küüditamise mälestamine on lisaks Ameerika eestlastele tähtsal kohal ka Rootsi emigreerunute seas, kes on rohkem kui nelja aastakümne vältel sell puhul jumalateenistusi korraldanud.
Lisaks vanema põlvkonna esindajatele, kellest osa oli kohale tulnud sõjaväemundris, oli umbes sajaliikmelise rahvahulga seas näha ka nooremaid baltlasi. Nii näiteks väljendas üks Leedu noormees oma isamaa-armastust riigi korvpallikoondise särki kandes.
Eesti Rahvuskomitee Ameerika Ühendriikides president Marju Rink-Abel kinnitas, et Washingtoni piirkonnas kantakse Eesti traditsioone edasi paljuski just lisandunud noorte abil. Rink-Abeli hinnangul elab piirkonnas umbes 350 Eesti päritolu perekonda.
Kolmest Balti riigist küüditati 1941. aastal Siberisse kokku rohkem kui 48 000 inimest. Toimunut koguneti USA pealinna mälestama Balti-Ameerika Ühiskomitee (JBANC) initsiatiivil, mida juhib samuti Washingtoni Eesti seltsi juhatusse kuuluv eestlane Karl Altau.